Jaga lugu:

Palgakasvu aeglustumine võib jääda ajutiseks

Palgakasvu pidurdas maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja suurendas keskmist netopalka. Surve palkade tõusuks püsib aga kõrge, kirjutab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar  Foto: Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2018. aasta II kvartalis 6,4%, mis näitab, et eelmise kvartali 7,7%ga võrreldes on palgakasv aeglustunud. Surve palkade tõusuks püsis vaba tööjõu vähesuse tõttu kõrge, aeglasemat palgakasvu aitab selgitada maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja võimaldab tänu kättesaadava palga suurenemisele tööandjatel brutopalga kasvu veidi tagasi hoida.

Uus tulumaksusüsteem muutis puhkuseraha väljavõtmise enne puhkuse algust koos jooksva kuu palgaga ebasoodsaks, sest ajutiselt suur töötasu laekumine vähendab tulumaksuvabastuse suurust. Andmed viitavad sellele, et võrreldes eelmise aastaga lepiti tööandjaga sagedamini kokku ühesuurustes kuistes väljamaksetes. Tegevusaladest aeglustas see muudatus märgatavalt palgakasvu hariduses. Järgmises kvartalis võib seevastu oodata kiiremat palgakasvu, sest inimestele laekub puhkusekuudel rohkem töötasu kui eelmisel aastal.

Viimaste aastatega on Eestis palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud. Sellele on kaasa aidanud mitu aastat kestnud miinimumpalga kiire tõus ning ka peretoetuste suurendamine. Töötavatel inimestel on risk vaesusse sattuda märksa madalam kui mittetöötavatel. Vaesusrisk on suurem üksikvanematel ja osaajaga töötajatel. Vaesusriski vähendab kõrgem haridustase.

Allikas: Eesti Pank

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee