25 juuni 2018

Kinnisasja üleminek ja KOV

Kas teadsid, et kinnisasja üleandmise raamatupidamislik kanne on kohaliku omavalitsusüksuse käive? Deloitte Eesti maksunõustaja Tõnis Elling selgitab, mida on põnevast kohtukaasusest õppida.

Euroopa Liidu Kohus selgitas hiljuti kohaliku omavalitsusüksuse (KOV) käibemaksukohustuse aluseid. Kaasuse asjaolud on natuke erinevad tavapärasest ettevõtlusest, mistõttu väärib see otsus lähemat tutvustust.

P

oolas jagunevad KOVid hierarhiliselt järgmiselt: esimesel tasandil asub gmina (vald), teisel tasandil powiat (maakond) ja kolmandal tasandil województwo (vojevoodkond). Miasto na prawach powiatu (maakonna staatusega linn) on omakorda vald, mis täidab maakonna ülesandeid. Sellises maakonna staatusega linnas on linnapeal, kes esmajoones on linna täitevorgan, täielik pädevus, mis on seadusega antud maakonna täitevorganile, sealhulgas kinnisvara haldamise pädevus. KOV kui kinnisvara omanik on maakonna staatusega linn ning registreeritud käibemaksukohustuslasena. Linnapea kui KOV üksuse täitevorgan on samal ajal ka riigikassa esindaja, kelle ülesanne on hallata kohaliku KOV territooriumil asuvat riigikassale kuuluvat kinnisvara.

Poola Alam-Sileesia vojevoodkonna otsuse alusel anti varem KOVile kuulunud kinnisvara omandiõigus riigimaantee ehituse eesmärgil üle riigikassale. Eraldi otsusega määras Alam-Sileesia vojevoodkond kindlaks KOVile võlgnetava hüvitise ning kohustas selle linnapead vastava summa tasuma.

Poola kohus jäi asja lahendamisel hätta ja saatis Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotluse, milles palus selgitada, kas KOVi omandis oleva kinnisvara hüvitise eest üleminek riigikassale kujutab endast maksustatavat tehingut käibemaksudirektiivi (direktiiv) artikli 14 lõike 2 punkti a tähenduses, võttes arvesse, et kinnisvara haldab edasi KOVi juht, kes on riigikassa esindaja ning samal ajal KOVi täitevorgan? Ehk siis omandiõigus läks üle, aga mitte käsutusõigus.

Kohus jõudis järeldusele, et direktiivi artikli 14 lõike 2 punkti a tähenduses nõuab „kaubatarneks“ kvalifitseerimine kolme kumulatiivse tingimuse täitmist. Kõigepealt peab omandiõigus üle minema. Seejärel peab see üleminek toimuma ametivõimude poolt või nimel tehtud korralduse alusel või vastavalt õigusaktidele. Lõpuks tuleb tasuda hüvitist. Kohus lisas, et esimest neist kolmest tingimusest, nimelt omandiõiguse üleminekut, ei saa mõista nii, et see peab tingimata kaasa tooma ülemineku majanduslikus tähenduses.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast selgub, et kauba tarnimine „tasu eest“ direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses eeldab, et tarnitud kauba ja selle eest saadud tasu vahel on otsene seos Selline otsene seos on olemas vaid juhul, kui tarnija ja soetaja vahel on õigussuhe, millega seotud toimingud on vastastikused ja tarnija saadud tasu vastab tarnitud kauba tegelikule väärtusele Lisaks peab see tasu kujutama endast subjektiivset, tegelikult saadavat ja rahas väljendatavat väärtust . Eelotsuse taotlusest selgub, et hüvitis maksti konkreetse kinnisvara ülemineku eest. Seega otsene seos on olemas. Kas hüvitis on ka reaalselt tasutud, jääb siseriikliku kohtu kontrollida.

Kohus otsustas, et antud asjas on direktiivi artikli 14 lõike 2 punktis a sätestatud kolm tingimust täidetud. Seega on tegemist maksustatava tehinguga olukorras, kus KOV annab kinnistu omandiõiguse hüvitise eest üle riigikassale, kuid kinnistu haldajaks jääb ikka sama isik.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700