Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtusaalist: käibemaksu mahaarvamine ja õigustatud ootus
Euroopa Liidu Kohus on viimasel ajal üsna sageli lahendanud ühendusesisese käibe kaasuseid, kus toimub mitu järjestikust tehingud kahe liikmesriigi vahel. Tegemist on juhustega, kus kolm erinevat maksumaksjat tegutsevad kahes erinevas liikmesriigis, mis tähendab, et me ei saa rääkida kolmnurktehingust. Mida sisendkäibemaksu mahaarvamisel silmas pidada, selgitab Deloitte Eesti maksunõustaja Tõnis Elling.
Kohtulahendist C?430/09 on raamatupidaja.ee veergudel alles juttu olnud, nüüd vaatame sarnast lahendit, milles asjaolud on siiski pisut erinevad.
Euroopa Liidu kohus tegi 21. veebruaril 2018 otsuse[1] kaasuses, mille asjaolud olid järgmised. Saksamaa maksukohustuslane müüs Saksamaal naftasaaduseid Austria maksukohustuslasele, kes pidi lepingu kohaselt ise kaubad Saksamaalt Austriasse viima. Saksamaa maksukohustuslane käsitles seda tarnet kauba ühendusesisese käibena ja maksustas 0% maksumääraga. Austria maksukohustuslane müüs aga kauba ilma Saksamaa käibemaksukohustuslase teadmata edasi teisele Austria käibemaksukohustuslasele, kelle ülesandeks oli samuti kauba üle piiri toimetamine. Kauba omandiõigus läks üle ühelt Austria käibemaksukohustuslaselt teisele Austria käibemaksukohustuslasele juba Saksamaal. Kauba edasimüüja (esimene Austria käibemaksukohustuslane) lisas kauba müügile Austria käibemaksu. Kauba saaja tasus edasimüüjale käibemaksu.
Kui kauba lõplik saaja soovis kauba ostmisel makstud käibemaksu tagasi küsida, lubas maksuhaldur esialgu sisendkäibemaksu maha arvata, aga kontrolli käigus tuvastas, et edasimüüja ei ole käibemaksu Austrias deklareerinud ega ka riigile ära maksnud ja määras tagastatud maksu uuesti tasumiseks. Edasimüüja põhjendas, et kuna tegemist oli juba Saksamaal tekkinud käibega, siis ei puutu Austria käibemaks asjasse ja väljastas pärast maksuhalduri kontrolli ostjale uued ilma käibemaksuta arved. Küll aga ei tagastanud edasimüüja ostjale alusetult saadud käibemaksu.
Euroopa Liidu kohus pidi otsustama, kas lõppostjal on siiski õigus sisendkäibemaks tagasi küsida ja milline järjestikustest tehingutest on ühendusesisene käive. Euroopa Kohtu praktikas on täpsustatud, et selleks, et tuvastada, kumb tarnetest on ühendusesisene käive, hinnatakse kogumis kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid. Hinnangu käigus tuleb eelkõige kindlaks teha, mis hetkel toimus omandiõiguse üleminek lõppsoetajale[2] Lisaks tuleb arvesse võtta, millised olid edasimüüja kavatsused kauba soetamise ajal, tingimusel et neid kinnitavad objektiivsed asjaolud[3]Antud juhul otsustas kohus, et kuna kauba omandiõiguse üleminek lõppsoetajale läks üle enne ühendusesisese käibe tekkimist, loetakse teist tehingut 0% maksumääraga maksustatavaks tehinguks.
Teisena pidi kohus vastama, kas juhul, kui mitme järjestikuse tarne puhul kohaldatakse 0% maksumäära vaid teisele tarnele ja edasimüüja maksustab selle ekslikult siseriikliku käibena, tohib kauba lõppsoetaja siiski arvele lisatud sisendkäibemaksu maha arvata, tuginedes õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele.
Kohus rõhutas, et käibemaksudirektiivi artiklis 167 ja sellele järgnevates artiklites ette nähtud mahaarvamisõigus on käibemaksusüsteemi lahutamatu osa ja seda ei või üldjuhul piirata. Mahaarvamissüsteemi eesmärk on ettevõtja täielikult vabastada kogu tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluva või tasutud käibemaksu koormast[4]. Ühine käibemaksusüsteem peab tagama kogu majandustegevuse täielikult neutraalse maksustamise, sõltumata tegevuse eesmärkidest või tulemitest, tingimusel, et tegevus ise on käibemaksuga maksustatav[5]. Käibemaksu mahaarvamise õiguse teostamine piirdub nimelt üksnes tasumisele kuuluvate maksudega ega laiene alusetult tasutud käibemaksule[6].
Eeltoodust nähtub, et mahaarvamisõigust ei saa teostada käibemaksu suhtes, mida tuleb tasuda üksnes seetõttu, et see on märgitud arvele[7]. Kohus otsustas, et kui tegemist oli tegelikult 0% maksumääraga maksustatava tarnega, siis ei saa lõppsoetaja eksliku arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele on igaühel, kellele haldusasutus on talle konkreetseid kinnitusi andes tekitanud põhjendatud ootusi[8].
Seega kohus otsustas, et õiguspärase ootuse põhimõte ei kehti alusetult tasutud käibemaksu suhtes.
[1]C-628/16.
[2]vt selle kohta 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus, Toridas, C-386/16, EU:C:2017:599, punktid 35 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika.
[3]vt selle kohta 16. detsembri 2010. aasta kohtuotsus, Euro Tyre Holding, C-430/09, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika.
Hetkel kuum
[4]Vt selle kohta 15. septembri 2016. aasta kohtuotsus, Senatex, C-518/14, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika.
[5]Vt selle kohta 26. aprilli 2017. aasta kohtuotsus, Farkas, C-564/15, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika.
[6]Vt analoogia alusel 14. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Compass Contract Services, C-38/16, punktid 35 ja 36.
[7]Vt selle kohta 13. detsembri 1989. aasta kohtuotsus, Genius, C-342/87, punkt 19 ja 6. novembri 2003. aasta kohtuotsus, Karageorgou jt, C-78/02–C-80/02, punkt 51.
[8]Vt selle kohta 9. juuli 2015. aasta kohtuotsus, Salomie ja Oltean, C-183/14, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika.
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele