Eraõiguslikes suhetes lepingut sõlmides on iseenesestmõistetav, et partneriga, kes on eelnevalt lepingut rikkunud, ei kiputa uut lepingut enam sõlmima. Riigihangetes hankelepingu sõlmimisel kurtsid hankijad sageli, et nende käed on seotud ja puuduvad õiguspärased võimalused keelduda lepingu sõlmimisest pakkujaga, kelle kohta on varasemad lepingurikkumised teada.
- Oluline teada riigihangetel osalejatel Foto: Pixabay
TASUB TEADA:
23. mail Tallinnas
Kuigi Euroopa Kohus kinnitas juba aastaid tagasi võimalust kõrvaldada hankest pakkuja, kes on eelnevalt pidevalt või oluliselt hankelepingut rikkunud, ei leidnud see võimalus Eesti hankepraktikas kasutamist. Alates 1.09.2017 jõustunud riigihangete seadus sisaldab aga sõnaselgelt võimaluse hankijale kõrvaldada hankest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Ja hankijad on reaalselt asunud eelneva lepingurikkumise tõttu pakkujaid hangetelt kõrvaldama.
Mida see pakkuja vaates tähendab? Eks tõsi on ju seegi, et praktiliselt igal turul vähegi pikemalt tegutsenud pakkujal on ette tulnud ka lepingurikkumisi. Esmalt peaks pakkuja ise hindama kriitiliselt oma eelnevaid sooritusi ja kaaluma, kas on esinenud eelneva kolme aasta jooksul selliseid lepingurikkumisi, mida saaks pidada kas olulisteks või pidevateks. Teiseks, peaks pakkuja mõtlema, kas sellisele lepingurikkumisele on järgnenud sanktsioonide rakendamine teise lepingupartneri poolt. Ja kolmandaks, peaks pakkuja kriitiliselt hindama hankija võimekust tõendada pakkuja lepingurikkumist.
Isegi kui pakkuja jõuab järeldusele, et tema tegevuses esineb potentsiaalselt selliseid lepingurikkumisi, mis võiks anda alusel hankest kõrvaldamiseks, ei ole pakkuja jaoks veel kõik kadunud. Seadus võimaldab pakkujal ka lepingurikkumiste korral tugineda heastamise instituudile.
Kokkuvõtvalt sunnib riigihangete seaduses sätestatud uuendus pakkujaid kriitiliselt hindama oma eelnevate aastate sooritusi ja rakendama suuremat hoolsust võimalike lepingurikkumiste menetlemisel nii hankelepingu täitmise perioodil kui ka tulevikus esitatavate pakkumuste koostamisel.
Autor: Kristina Laarmaa, TGS Baltic vandeadvokaat
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.