Hea enesetunne aitab keerukate olukordadega toime tulla

Kogemusnõustaja Liisa Paavel annab nõu, kuidas vaimset tervist hoida  Foto: erakogu

Jaga lugu:

Küllap oleme kõik näiteks arsti ooteruumis, enne töövestlust, tähtsat koosolekut või eksamile minnes kohanud mõnda inimest, keda vaadates mõtleme: ta on stressis. Milles see väljendub?

Tõenäoliselt on see inimene rahutu ega püsi paigal, ei suuda meiega vesteldes keskenduda, teeb teatud sundliigutusi (sätib pidevalt juukseid kõrva taha, närib huuli vms) või sundtegevusi, näiteks kontrollib pidevalt, kas mobiilile on mõni märguanne saabunud, rüüpab masinlikult klaasist vett või vaatab kogu aeg kella. Tema keha on pinges ja võib-olla hoiab ta käsi endalegi märkamata rusikas. Nägu on samuti pinges – laup kortsus, huuled kokku surutud ja lõualuud krampis. Need on stressimärgid, mida teisi inimesi vaadeldes ei ole sugugi raske märgata. Kuidas aga meie endaga on, kas märkame stressimärke ka iseenda juures? Ja kui märkame, siis kas ja kuidas tegutseme?