Kas oskad PT kulukohti ja tuluvõimalusi kasutada?

Ärikasumi maksustamise ja palgamaksude risk

Püsiva tegevuskoha tekkimise risk teises riigis on ettevõtjatele üks suurimaid maksuriske, seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks toob püsiva tegevuskoha tekkimine teises riigis kaasa kohustuse hakata maksustama seal ärikasumit. Ärikasum, mis sinna omistub, võib sõltuvalt asjaoludest olla aga väga suur. Teiseks avaldab püsiva tegevuskoha tekkimine mõju ka palkade maksustamisele. Näiteks saadavad ettevõtjad oma töötajaid teise riiki ja üritavad sealviibimise perioodi hoida alla 183 päeva, et seal ei tekiks tulumaksukohustust palkadelt. Juhul, kui maksuhaldur siiski tuvastab, et ettevõttel oli välisriigis juba varem tekkinud sisuliselt püsiv tegevuskoht, oleks ettevõte pidanud maksustama seal töötavate töötajate palku esimesest päevast alates tulumaksuga.

Et maksuhaldurid üritavadki pahatihti tekitada välisriigi ettevõtjatele püsiva tegevuskoha, avaldab see mõju nii palkade ja kasumite maksustamisele kui ka käibe tekkimise kohale. Seega on püsiv tegevuskoht üks piiriülese ettevõtluse kõige suuremaid maksuriske.

Sageli võib juhtuda ka seda, et maksuhaldurid eksivad. Kui menetlus on jõudnud kaugele ning maksuotsus on juba tegemisel, on ettevõtjal tunduvalt keerukam end kaitsta ja asju ümber korraldada. Targem on juba alguses planeerida oma tegevus nii, et püsivat tegevuskohta ei tekiks või kui see tekib, et palku maksustataks algusest peale kohe õigesti. Aastaid hiljem tagantjärele asju klaarida on tunduvalt kulukam kui kohe õigesti alustada.

Püsiva tegevuskoha kasumi maksukulu sõltub teadmistest

Kui ettevõtjal tekib teises riigis püsiv tegevuskoht, siis tuleb omistada sinna ka kasum ja seda maksustada. Praktikas arvutavad teiste riikide maksuhaldurid kasumit välja niimoodi, et küsitakse, millised on seal teenitud tulud ja kulud; seotud tulude-kulude vahe ongi kasum, mida maksustatakse.

Riikidevaheline maksuleping näeb ette aga teistsuguse metoodika. Kui kasum arvutada õige metoodika alusel, võib kasum ja sellest tulenevalt ka maksud kujuneda tunduvalt väiksemaks. Et ettevõtja suudaks ka hiljem oma argumentatsiooni või arvutamismeetodit kaitsta, on oluline struktureerida oma äri aga algusest peale nii, et arvesse võetakse võimalikke mõjusid kasumile, mistõttu see võiks kujuneda väiksemaks ja ka maksukulu oleks mõistlikum.

Püsiv tegevuskoht võib avada ka uusi võimalusi

Üldreeglina on püsiv tegevuskoht maksuõiguslikult negatiivne ilming ja ettevõtjad peaks tegema kõik endast oleneva, et vältida selle tekkimist. Samas võib sõltuvalt sellest, milline on sihtriigis ettevõtte maksumäär ja kas Eesti ettevõtja plaanib tulevikus ka dividende maksta, osutuda kasulikuks ka püsiva tegevuskoha tekitamine ja kasumi võimalikult suurel määral sinna omistamine. Näiteks võib Eesti ettevõtjal tekkida püsiv tegevuskoht Leedus, kus ettevõtte tulumaksu määr on 15 %. Kui Eesti ettevõtte plaanib tulevikus maksta Eestis dividende, saab püsivale tegevuskohale omistatud kasumilt dividende maksta välja maksuvabalt. Mida suurem kasum sihtriiki omistada ja seal 15% maksustada, seda kasulikum on tulemus. Seega võib püsiva tegevuskoha tekkimine ja sinna võimalikult suure kasumi omistamine olla teatud juhtudel ka maksuefektiivne.