4. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raha põleb! Kuidas lepingulistes suhetes tulekahjusid ennetada?

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat Anet Kaasik
Foto: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat Anet Kaasik juhib tähelepanu, et mõnes valdkonnas võib lepingu rikkumine olla juba ette planeeritud. Mistahes lepingu rikkumine taandub aga tavaliselt rahale. Nutikas on selgeks teha see, kus ja kuidas oma kasumit ja raha juba lepingu sõlmimisel kaitsta.

Ideaalses maailmas saavad lepingupooled kokkulepitud tingimustest ühtemoodi aru ning täidavad oma kohustusi korrektselt, õigeaegselt. Reaalsus on aga kahjuks teistsugune. Lepingu rikkumine võib mõnes valdkonnas (näiteks ehitus) olla juba ette planeeritud ning sellele vastavalt ka lepingus sisalduvaid sanktsioone enda kasuks kallutatud. Mistahes lepingu rikkumine taandub tavaliselt rahale. Seda raha ei anna aga keegi hõbekandikul üle. Vastupidi, selleks, et raha mitte maksta, asutakse üldjuhul positsioonile, et lepingu rikkumist ei ole aset leidnud. Vabatahtlik rikkumise omaksvõtmine ja põhjustatud kahju hüvitamine leiab aset vaid siis, kui probleemi lahendamisest saadav kasu ületab väljamakstava hüvitise. Tavaliselt sõltub nõude maksmapaneku keerukusest see, kas teine pool üldse kaalub nõude vabatahtlikku täitmist. Negatiivne tagajärg oleks see, kui vahekohus või kohus mõistaks nõutava summa välja ning lisaks kohustaks hüvitama teise poole menetluskulud. Kui lepingupartner teab ette, et Eesti ettevõtja kaugele kohtusse ei hakka minema ja kohalik kohus tema kahjuks otsust ei tee, on viidatud negatiivse tagajärje saabumise tõenäosus olematu.

Vastaspoole kohus ei pruugi olla neutraalne

Kui pooled ei lepi kokku, kus nad soovivad vaidlust lahendada, tuleb üldjuhul pöörduda sinna kohtusse, kus teine lepingupool resideerub. Sellega tekib aga kohe rida probleeme. Kui teine lepingupool asub võõra keele ja õiguskultuuriga piirkonnas, on kohtusse pöördumine tavapärasest kordades kulukam ja stressirohkem. Näiteks oletame, et vaidlust on pädev lahendama India kohus. Esmalt tuleb leida kohalikku õigust ja kohtumenetlust hästi tundev, usaldusväärne esindaja ning seejärel tuleb arvestada, et kohtumenetlus võib kesta kauem kui huvitatud isikute eluiga. Mis aga veelgi olulisem, praktikas on leidnud küll ja veel tõestust see, et vastaspoole kohus ei ole alati neutraalne. Eelnevast tuleb ilmekalt välja see, et kui lepingupartner teab, et sunnimehhanismide kasutamine saab olla võimalik ainult tema „kodus“, on tal keeruline leida nõude vabatahtlikuks täitmiseks motivatsiooni.

Just teise poole kohtu neutraalsuse küsitavus on põhjus, miks rahvusvahelised tehingud allutatakse vahekohtu jurisdiktsioonile. Lisaks neutraalsusele eelistatakse vahekohut seetõttu, et tänu konkurentsitingimustele on tagatud vaidluse lahendamine kiirelt ja professionaalselt. Kuna enamus kommertsvaidlusi on avalikkuse tähelepanu suhtes tundlikud - vaidluse sisu ja isegi vaidluse olemasolu võivad mõjutada ettevõtte käivet ja väärtust, on vahekohtumenetluse vaieldamatuks plussiks ka konfidentsiaalsus.

Lepinguliste nõuete maksmapaneku oluline aspekt on kohtualluvus

Seega sõltub lepinguliste nõuete maksmapanek vaieldamatult kohtualluvusest. Jättes kohtualluvuse märkimata, tuleb lepingu pinnalt tekkivate nõuete maksmapanekuks teha tõenäoliselt pikaajaline investeering, mille perspektiiv on isegi enne vaidluse sisusse süüvimist küsitav.

Põhjalikumalt samal teemal 24. aprilli seminaril Kaitse oma õigusi rahvusvahelistes lepingutes.

Lisainformatsioon ja registreerimine SIIN.

Lähtudes eeldusest, et ka lepingupartner on piisavalt kogenud, et vastaspoole kohtualluvusega mitte nõustuda, on lahenduseks vahekohtumenetlus. Ka vahekohtumenetluses on paremaid ja halvemaid valikuid, mistõttu tuleks vahekohtukokkulepe hoolikalt läbi mõelda ja vajadusel õigusnõustaja abi kasutada.

Eelnev puudutab mistahes teenuste ja kaupade ostmist või müümist rahvusvahelisel tasandil. Niipea kui Eestis tegutsev ettevõtja soovib sõlmida riigipiire ületavaid tehinguid, sealhulgas kui ka teine pool on Eesti äriühing, kuid tehingu iseloomust tulenevalt on tehing seotud võõra jurisdiktsiooniga, tuleks kohtualluvuse küsimusele tähelepanu pöörata ja läbirääkimiste faasis rõhku panna.

Autor: Anet Kaasik, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co Eesti vandeadvokaat

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700