Olulised seadusemuudatused Riigikogus

Lisaks sotsiaalhoolekande seaduse muudetakse ka maksukorralduse seadust, käibemaksu seadust ja täitemenetluse seadustikku. Käibemaksu seadust muudetakse seoses isikliku abistaja teenuse käibemaksuga. Täitemenetluse seadustikku muudetakse nii, et edaspidi ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata hüvitisele, mida makstakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel, ega represseeritu toetusele, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel. (536 SE) eesmärk on vähendada maksupettusi, suurendada maksulaekumisi, parandada konkurentsitingimusi kütusesektoris, edendada elektroonilist asjaajamist ning vähendada ebakvaliteetse kütuse kättesaadavust.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

Seadusega parandatakse elektroonilist asjaajamist Maksu- ja Tolliameti, kütuse müüjate ning laopidajate vahel. Seadusega luuakse õiguslik alus kütuse käitlemise süsteemi asutamiseks. Selline süsteem võimaldab tarbimisse lubatud vedelkütuse müügitehingute andmeid hallata reaalajas ja koondada järelevalve kütuse käitlemise üle e-keskkonda. Nii tagatakse ülevaade kütuse liikumisest erinevate kütuse ostu-müügiahelate kaudu ja kütuse müüjatel pole enam vaja Maksu- ja Tolliametile vedelkütuse aruannet esitada.

Ühtlasi luuakse ka õiguslik alus laoarvestuse ja aruandluse andmekogu asutamiseks. Andmekogu eesmärk on muuta kütuse laotoimingute andmed Maksu- ja Tolliametile reaalajas kättesaadavaks. See võimaldab ametil teha operatiivsemat ja tõhusamat järelevalvet kauba liikumise üle nii üksikus laos kui ka ladudeüleselt.

Seadusega sätestatakse piirang, mille kohaselt võib kütust müüa koguses, mis on tagatisega kaetud. See välistab olukorra, kus kütuse müüja saaks riigile piiramatult käibemaksukahju tekitada. Kütuse müüjale jääb õigus taotleda esitatud tagatise vähendamist kuni 90 protsenti tagatise summast, kui ta on kütuse müügi tegevusloa alusel tegutsenud vähemalt pool aastat ning tal ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmel pole maksuvõlga.

Riigikogus läbis esimese lugemise karistust sissetulekuga siduv seaduseelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt seotakse trahviühik raskemate liikluskuritegude korral süüdlase sissetulekuga. Eelnõu eesmärk on raskemate liiklusrikkumiste eest kohaldatavate karistuste muutmine senisest mõjusamaks. Täna kehtib kindlaks määratud suurusel põhinev rahatrahvisüsteem, mis tähendab, et sarnastel asjaoludel teo toime pannud inimesi karistatakse samasuguses suuruses rahatrahviga.

Eelnõu tutvustanud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et ettepanek on kitsa grupi raskemate liiklusrikkumiste puhul näha ette sarnaselt kuriteosanktsioonidega sissetuleku põhine trahv. Nende rikkumistena loetles ta liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine, sõidukijuhi poolt kohustusliku peatumise märguande tahtlik eiramine. Samuti mootorsõidukijuhi poolt üle 41 km tunnis kiiruse ületamine, samuti liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi või narkootikumi tarvitamine.