Autor: Raamatupidaja.ee • 29. jaanuar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Maksuaugu osakaal on viimaste aastate jooksul kahanenud enam kui poole võrra. Kui veel 2013. aastal oli kokku kogutud maksude osakaal alla 90 protsendi võimalikust maksutulust, siis viimaste numbrite järgi tasusid maksumaksjad võimalikust maksutulust üle 95 protsendi,“ ütles Laid.

Maksukahju on eelkõige aidanud vähendada Eesti ettevõtete kiirenenud käivete ning palkade kasv, kuid näiteks käibemaksukahjude tekitamisele on aidanud piiri panna ka õnnestunud kontrollimeetmed.

Peadirektori sõnul seisab suurima väljakutsena aga jätkuvalt ees ümbrikupalga maksmisega seotud probleemid. „Tahame selles valdkonnas järgmiste aastate jooksul näha sarnast hüpet nagu üldise maksuaugu vähenemise puhul – ümbrikupalga saajate osakaalu kavatseme kahandada praeguselt 8-10 protsendilt 4-5 protsendini aastaks 2021,“ ütles Laid.

Teise olulise fookusena on MTA jaoks võitlus kuritegevusega ning salaturu vähendamine. Eelkõige tähendab see maksukuritegevuse ja aktsiisikaupade ebaseadusliku sisseveo operatiivset tõkestamist, kuid ka salakauba edasimüüjate tegevuse pärssimist.

Kuritegevuse ja salakaubanduse vastane võitlus

Aasta jooksul tõkestati MTA uurimisosakonna poolt kokku 4 kuritegeliku ühenduse (23 isikut)

ja 19 kuritegeliku grupi (86 isikut) tegevus, neist:- 13 seotud maksukuritegevusega ; 2 kuritegelikku ühendust- 4 aktsiisikaupade ebaseadusliku käitlemisega; 2 kuritegelikku ühendust- 6 narkokuritegevusega.Võrdluseks 2016.a. realiseerisiti 12 kuritegelikku gruppi 66 isikuga (neist 8 maksu-, 2 aktsiisija2 narkokuritegevuses).

Arestiti kuritegelikul teel teenitud vara 3,4 miljoni euro väärtuses

Kohtustatistika

 Olulisemad kohtulahendid:

- I astme kohus algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kontrollimaks MKS-ssätestatud (0,06% päevas) intressimäära põhiseaduspärasust, mis lõppes Riigikohtuotsusega, kus leiti, et intressi suurus on siiski kooskõlas põhiseadusega (3-4-1-15-16)- Nn ostja-müüja kaasustes jõustus vähemalt kaks olulist ja senist kohtupraktikattäpsustavat lahendit. Täpsustati MKS § 83 lg 4 ja MKS § 84 kohaldamisala ning selgitatikohaldamise erisusi (3-14-53226) ning teises asjas selgitas kohus, et sisendkäibemaksumahaarvamist võib keelata ka siis, kui pettus on pandud toime tarneahelas enne võipärast seda tehingut, millega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse (3-15-2186).- Ettevõtte ülemineku teemal tegi Riigikohus otsuse, kus täpsustas, et ettevõtteüleminekut on võimalik tuvastada ka juhul, kui tehingutesse on kaasatud kolmandadisikud, nt liisingettevõtted. (3-15-1022).- Riigikohus tegi ka mõned olulised lahendid kütuse teemadel. Riigikohtu lahend kütusemõõtetulemuste vaieldavuse küsimuses (3-3-1-84-16) ning tagatise suurendamiseteemal: millistel tingimustel on maksuhalduril võimalik ümber vaadata kütuse müüjalemääratud käibemaksu tagatis. (3-3-1-72-16).

Allikas: Maksu- ja Tolliamet