Mis toimub Eesti raamatupidamises?

Kallasmaa sõnutsi on Raamatupidamise Toimkond tegelenud viimasel aastal Eesti Finantsaruandluse Standardite koostamisega ehk sisuliselt vanade RTJide peenhäälestamisega.

Eesti Finantsaruandluse Standardi mõiste tõi sisse 2016. aastal jõustunud raamatupidamise seadus. Sander Kallasmaa selgitas, et vajadus muudatuse järgi tekkis ühe kohtukaasuse tõttu: „Üks asutus arvas, et RTJ ei ole neile kohustus ja läks vaidlusega kuni Riigikohtuni välja. Kohus leidis, et RTJid ei olegi raamatupidamiskohustuslastele kohustuslikud. Rahandusministeerium arvas aga, et juhendid peaks olema siiski kohustuslikud ja seetõttu mõeldigi välja EFS, mille rahandusminister kinnitab ja mis ilmub Riigi Teatajas õigusaktina.“

Eesti Finantsaruandluse Standard võetakse tõenäoliselt vastu selle aasta lõpus, see hakkab kehtima majandusaastatele, mis algavad 2017. aastal või hiljem. Kallasmaa sõnutsi on see paradoksaalne olukord, sest praeguseks ajahetkeks oleksime pidanud juba pea aasta seda standardit kasutama, ent see ei ole veel välja tulnud.

Enamik muudatusi on toimkonna esimehe sõnutsi tehnilised, seega kui on kasutatud olemasolevaid juhendeid, võib sama moodi jätkata. „Mõisted on viidud vastavusse SME IFRSiga, lisaks on  korrastanud näiteid. Tehniliste muudatuste eesmärk oli paketi keeleline ühtlustamine ja kasutajalihtsuse suurendamine,“ selgitas Kallasmaa.

Tehnilised muudatused

ettevõtja asemel ettevõteaastanumbri formaat näidetes (31.12.20X1)klassifitseerimise asemel liigitamine„..eraldis moodustatakse ja kajastatakse bilansis…“õige ja õiglane asemel õiglane ülevaade

Olulisemad muudatused

RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted Kallasmaa selgitas,  et seni räägiti bilansipäevast, ent toimkond leidis, et täpsem on rääkida aruandekuupäevast. Seega defineeriti aruandekuupäev:

• aruandekuupäev on aruandega kaetud viimase aruandeperioodi lõppkuupäev.

Aruandeperiood on aruandega kaetud ajavahemik.

Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes

RTJ 2

Siin jäi üldine definitsioon samaks, ent sisse toodi müügiga kaasnevad kulutused. Täpsustati põhivara müügist saadava kasumi arvestust:

• kasumeid (kahjumeid) põhivarade müügist kajastatakse netosummana

(põhivarade müügist saadud tulu miinus müüdud vara bilansiline maksumus ja

kaasnevad müügikulutused).

Finantsinstrumendid, RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud ning RTJ 7 Bioloogilised varad

RTJ 3

Sander Kallasmaa selgitas, et RTJ 3,6, 7 lubasid kasutajatel teatud tingimustel kasutada õiglase väärtuse meetodit. Nüüd toodi sisse täpsustus, et mikroettevõtjad õiglase väärtuse meetodit kasutada ei saa:

• Lisandus täiendav selgitus, et mikroettevõtjad ei saa neis

juhendites kirjeldatud õiglase väärtuse meetodit rakendada.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

RTJ 5

RTJ 5s muutus vara väärtuse langusele viitava asjaolu kirjeldus ja lisandus rahavoog:

• üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on

tõenäoline, et varast genereeritav rahavoog/tulu väheneb.

Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad

RTJ 8

Täpsustus see, millal võib tingimuslik kohustis muutuda päris kohustuseks ja lisandus selgitav joonis, ülevaatlik diagramm selle kohta, millisel juhul loetakse vara eksisteerivaks varaks ja millal tingimuslikuks.

RTJ 9 Rendiarvestus

Siin on Sander Kallasmaa sõnul tegu esimese sisulise muudatusega: „Et IFRSis hakkab kehtima uus rendiarvestuse põhimõte, oli mõistlik see sisse tuua ka toimkonna juhendisse.“ Seega lisandub alternatiivne võimalus rakendada rendilevõtja raamatupidamisarvestuses IFRS 16 põhimõtteid:

• Kõik rendid (nii kapitali- kui kasutusrendid) kajastatakse kapitalirendina.

• Valitud arvestuspõhimõtet peab kasutama järjepidevalt kõikidele rendilepingutele.

• Erandiks on lühiajalised või väheväärtuslike varade rendilepingud, mida tohib

kajastada kasutusrendi põhimõtete alusel.

Muudatus jõustub selliselt, et seda on võimalik ennetähtaegselt rakendada juba alates 01.01.2017 alanud majandusaastal.

Kallasmaa toonitas, et tegu pole kohustusliku muudatuse, vaid alternatiiviga. „Senine rendiarvestuse kord jääb kehtima, ent tekib lisavõimalus neile, kes peavad emaettevõtte jaoks koostama aruande IFRSi järgi – nad ei pea raamatupidamises enam topeltarvestust pidama.“

Sihtfinantseerimine

RTJ 12

Selles juhendis toimus pealkirjavahetus ning sisu ja pealkiri viidi omavahel kokku:

 „Valitsusepoolne abi“ asemel on „Sihtfinantseerimine“.

Likvideerimis- ja lõpparuanded

RTJ 13

Sander Kallasmaa sõnul on siin üks hea uudis ja üks halb uudis: „Hea uudis on see, et mikro- ja väike-ettevõtjate elu läheb lihtsamaks – kui seni kehtis RTJ nii, et pidi tegema täismahus aruande, pääseb nüüd rahavoogude ja omakapitali aruannetest. Halb uudis on aga see, et lõppbilansi asemel on lõpparuanne – lõppbilanss, kasumiaruanne, rahavoogudearuanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad.“

Raamatupidamise Toimkonna esimees Sander Kallasmaa rääkis lõpetuseks, et lähiajal ei ole Eesti Finantsaruandluse Standardis uusi suuri muudatusi tõenäoliselt näha. „ Enne 2022. aastat ei tohiks SME IFRSis suuri muudatusi tulla, nii et ka EFSi osas peaks olema 4-5 aastat kodurahu. Lähtume küll SME IFRSist, ent võime teha muudatusi, et anda kasutajatele võimalus olla kooskõlas suure IFRSiga või siis pakkuda puhtalt Eesti-põhiseid lahendusi. Suures osas tahame aga pakkuda stabiilsust,“