Pärnu Raamatupidamiskonverentsil 21.-22. septembril räägiti valdkonna olulistest teemadest, heast tavast ning üritati välja selgitada, kuidas võiks eesti keeles tänapäevast professionaalset raamatupidajat nimetada. Loe noppeid ja vaata konverentsi galeriid.
- Pärnu Raamatupidamiskonverents 2017 „Hea tava“ Foto: Jüri Vlassov
TTÜ Ärikorralduse Instituudi majandusarvestuse professor Jaan Alver rääkis konverentsi avasõnades raamatupidamise ajaloost ning tõi välja, et algselt oli raamatupidamine pigem matemaatikute pärismaa. Buchhalter (saksa keeles raamatupidaja) tuli terminina esmakordselt kasutusele 1498. aastal. Esimene raamatupidaja oli aga Christopher Stecher.
Eesti keeles võeti termin „raamatupidaja” kasutusele alles XIX sajandi lõpul. Esimene selle ameti kandja oli siinmail Johann Daniel Intelmann (1686–1760), keda nimetati ka rehkendusmeistriks.
Sellest ajast saati on aga raamatupidaja töö sisu nii palju muutunud, et eestikeelne ametinimetus on ajale jalgu jäänud. Professor Alver tsiteeris USA majandusarvestuse guru Charles Horngreni (1926–2011), kes on öelnud: „Bookkeeping on niisama palju accounting kui aritmeetika on kogu matemaatika.“
Kui ingliskeelne bookkeeping tähistab raamatupidamist ja bookkeeper on raamatupidaja, siis accounting tähendab tõlkes majandusarvestust. Küsisime ka konverentsil osalejatelt, kuidas võiks eesti keelde tõlkida termini accountant. Välja pakuti järgmised variandid:
MajandusspetsialistKontopidaja, arvepidajaFinantsarvestaja
Mida arvate teie?
Fotograaf Jüri Vlassov
63 fotot
- Pärnu Raamatupidamiskonverents 2017 „Hea tava“
Seotud lood
Maksuteabevara toob teieni automaksu testi, mille lõpus on igale vastajale kingitus!