Pärnu Raamatupidamiskonverentsil tutvustas vandeaudiitor Anne Nuut muudatusi Raamatupidamise Toimkonna juhendites ning andis näpunäiteid, mida terminite ja sisu muudatuste puhul tähele panna.
- Anne Nuut, Raamatupidamise Toimkond Foto: Jüri Vlassov
Kuigi Raamatupidamise hea tava asemel kehtib juba alates 1. jaanuarist Eesti Finantsaruandluse Standard ehk EFS, soovitas Anne Nuut raamatupidajatel jääda hinges ikkagi hea tava juurde. Küll aga tuleb meeles pidada, et 2017. aasta majandusaasta aruande ja Lisa 1 koostamisel ei saa selgitusse panna, et see on kirjutatud vastavalt Eesti raamatupidamise heale tavale, vaid tuleb see püsilause välja vahetada ja kirjutada, et aruanne on koostatud vastavad EFSile.
Raamatupidamise Toimkonna juhenditest rääkides tõdes Nuut, et praegused juhendid ei oma seaduslikku jõudu: „Raamatupidamise Toimkond valmistab juhendid ette, seejärel arutatakse need läbi Rahandusministeeriumiga. Kui juhendid on heaks kiidetud, kinnitab minister need oma määrusega. Rahandusministeerium lubas, et juhendid jõustuvad määrusena 1. jaanuarist 2018 algavale majandusaastale ja neid võib rakendada tagasiulatuvalt.“
Muudatused RTJides
RTJ 1 ehk raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted.Siin tulenevad muudatused tulenevad raamatupidamise seaduses sätestatud erinevatest nõuetest erineva suurusega ettevõtjatele. Olulisim punkt on see, et mikroettevõtjad, kes koostavad lühendatud aastaaruande, ei tohi kasutada õiglase väärtuse meetodit. Lubatud on ainult soetusmaksumuse ja korrigeeritud soetusmaksumuse meetod.
Ka on muutunud mõned mõisted – näiteks on „õige ja õiglase“ asemel asjakohane ja tõepäraselt esitatud“. Anne Nuut soovitab igal juhul olla terminitega tähelepanelikum.
RTJ 2 ehk nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes. See muudatus sätestab erinevad nõuded majandusaasta aruandele.Täismahus aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad) on kohustuslikud keskmistele ja suurtele ettevõtetele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning vabatahtlik mikro- ja väikestele ettevõtetele.
Siin soovitas Anne Nuut raamatupidajal vaadata aruannet ka kõrvalseisja pilguga – kui siis küsimusi ei teki, on aruanne tehtud väga hästi ning infot on piisavalt. Ka on väike-ettevõtjal võimalus teha rahavoogude aruanne lihtsalt enda ettevõtte või audiitori tarbeks, aga see esitamata jätta. Lisaks tuleks mõelda veidi tulevikule, sest järgmisesse kategooriasse üle minekul tuleb esitada ka eelmise perioodi rahavoogude aruanne, mis võib tagantjärele osutuda keerukaks.
RTJ 4, 5, 6 ehk kasutajate tagasisidest tulenevad muudatused. Laenukasutuse kulutusi tohib kapitaliseerida ainult alates hetkest, mil vara valmistamiseks on laen võetud ja on tekkinud sellega seotud vältimatud laenukasutuse kulutused ning lõpetatakse kui vara on valmis või selle valmistamine on peatatud. Kapitaliseeritakse vaid juhul kui laenukasutuse kulutuste mõju on oluline vara soetusmaksumusele. Rakendada saab seda nii edasi- kui tagasiulatuvalt.
Et oleks selge, kuidas seda kasutada, soovitas Anne Nuut üle vaadata RTJ 3 ja 5.
RTJ 3,6 ja 7 – kõigisse tuleb sisse punkt, et mikroettevõtjal ei ole lubatud kasutada õiglase väärtuse meetodit. Tähele tasub panna, et see kehtib ka bioloogiliste varade puhul.
RTJ 11 ehk äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine. On lisatud võimalus kasutada kapitaliosaluse meetodit kõigis konsolideerimata aruannetes. Seni lubatud vaid juhul, kui ettevõte ei koostanud konsolideeritud aruannet. Rakendamine on tagasiulatuvalt, sest juhendis puuduvad sellekohased üleminekusätted.
RTJ 13 ehk likvideerimis- ja lõpparuanded. Juhendit ei rakendata ettevõtte ühinemisaruannete koostamisel. Ühendatava ettevõtte lõppbilanss koostatakse samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi kasutades, mida kasutati viimase majandusaasta aruande osaks oleva bilansi koostamisel
RTJ 14 ehk mittetulundusühingud ja sihtasutused § 9. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaaruande nagu seda on kirjeldatud juhendi RTJ 2 paragrahvis 6 ja RTJ 15 paragrahvides 6 – 61.
RTJ 15 ehk lisades avalikustatav informatsioon.See sätestab lisades avalikustatava informatsiooni nõuded sõltuvalt ettevõtte suurusest:
* Täismahus aastaaruanne (§ 6 – § 61) – kehtivad kõik senised nõuded koos mõnede täpsustuste ja täiendustega
* Väikeettevõtja lühendatud aruanne - § 62
* Mikroettevõtja aruanne - § 63
Anne Nuut ütles lõpetuseks, et ilmselt tuleb veel veidi täpsustusi ja täiendusi, ent loodetavasti saab juhendite kooskõlastamise lõpetada detsembris.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.