4. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue riigihangete seaduse head ja vead
Uut riigihangete seadust tutvustab vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Foto: erakogu
1. septembril 2017 jõustus uus riigihangete seadus, millega võeti üle juba 2016. aasta aprillis jõustunud Euroopa Liidu hankedirektiivid. Kuigi Eestis alustati uue seaduse väljatöötamisega aegsasti, viibis seaduse vastuvõtmine erinevatel põhjustel omajagu.
Nii direktiivide kui ka uue seaduse olulisemaid eesmärke oli hankemenetlusega kaasneva halduskoormuse vähendamine nii hankijate kui ka pakkujate jaoks. Samuti oli olemasoleva riigihangete seaduse rakendamisel avastatud praktilisi vajakajäämisi, mida saanuks samuti uues seaduses parandada. Kas uus seadus täidab seatud eesmärgid? Alljärgnevalt annan advokaadi pilgu läbi lühiülevaate riigihangete seadusega kaasnevatest olulisematest muudatustest, analüüsides, kas ja milliseid lahendusi uus regulatsioon pakub ja milliseid võimalikke uusi probleeme tekitab.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!