Autor: Raamatupidaja.ee • 31. august 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lasterikka pere toetuse taotlemise erijuhud

Lasterikka pere toetuse erijuhud
Foto: Pixabay
Sotsiaalkindlustusamet vastab praktilistele küsimustele, mis on seotud lasterikka pere toetuse tingimuste ja erijuhtudega.

Lasterikka pere toetust makstakse alates 01.07.2017, kui peres on kasvamas vähemalt kolm lapsetoetust saavat last. Toetust saab üks vanematest, eestkostja või hooldaja.

Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, makstakse 300 eurot kuus.Perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, makstakse 400 eurot kuus.

Kui peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last, kelle lapsetoetused laekuvad ühe vanema arvele, siis taotlust lasterikka pere toetuse saamiseks ei ole vaja esitada.

Kui perre sünnib kolmas laps peale 01.07.2017, saab lasterikka pere toetuse koos teiste perehüvitistega.

Millised pered lasterikka pere toetust saama hakkavad?

Lasterikka pere toetusele on õigus ühel vanemal, eestkostjal või hooldajal, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele. Lapsetoetusele on õigus kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral  kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni.

Kas  lasterikka pere toetus on igakuine või makstakse seda ühe korra?

Seda toetust makstakse igal kuul.

Kui meie peres on praegu juba kolm last, siis kas toetus hakkab kehtima ka meile?

Jah, lasterikka pere toetusele on õigus ühel vanemal eestkostjal või hooldajal, kes kasvatab peres kolme või enamat lapsetoetust saavat last 01.07.2017 seisuga.

Kas see toetus on mõeldud vaid neile, kellel on kolmas laps alles sündimas?

Ei, lasterikka pere toetusele on õigus ühel vanemal, eestkostjal või hooldajal, kes kasvatab peres kolme või enamat lapsetoetust saavat last 01.07.2017 seisuga.

Kas lasterikka pere toetust hakatakse maksma automaatselt või peab esitama taotluse?

Kui peres kasvab enne 01.07.2017 vähemalt kolm lapsetoetust saavat last, kelle eest on lapsetoetuse saaja üks isik, siis taotlust esitama ei pea.

Kui perre sünnib kolmas laps peale 01.07.2017, siis on vaja esitada vastsündinu eest perehüvitise taotlus ja märkida, et soovitakse taotleda ka lasterikka pere toetust.

Taotlust saab esitada eesti.ee portaali kaudu: www.eesti.ee ? E-teenused ? Kodanikule ? Perekond ? Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine.

6. Kelle kontole ja mis kuupäeval raha kantakse?

Raha makstakse automaatselt isikule, kelle arvele on seni lapsetoetused makstud iga kuu 8.kuupäeval.

Kui on soov toetuste saajat vahetada, esitab teine isik taotluse toetuste määramiseks. Seni toetusi saanud isik annab nõusoleku toetustest loobumise kohta.

Taotlust saab esitada eesti.ee portaali kaudu: www.eesti.ee ? E-teenused ? Kodanikule ? Perekond ? Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine ? Alustan toetustest loobumist.

7. Kas vanemahüvitise saajatel on õigus ka lasterikka pere toetusele?

Jah, vanemahüvitise saamine ei piira lasterikka pere toetuse saamist.

Kui meil on 2 last ühisest abielust ja abikaasal on 1 laps eelmisest kooselust, siis kas meil on õigus lapse- ja lasterikka pere toetusele?

Perehüvitiste eesmärk on lapse kasvatamisega seotud kulude osaline katmine, mistõttu makstakse toetust vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab. Seega on siinkohal oluline silmas pidada, kas kõik kolm last on igapäevaselt nende lapsevanemate kasvatada. Kui on olukord kus üks ja sama vanem saab lapsetoetust eelmisest abielust lapse eest ja ka kahe uuest abielust sündinud lapse eest, hakkab see vanem saama automaatselt lasterikka pere toetust. On oluline, et kõigi kolme lapse lapsetoetused oleksid vormistatud ühele isikule.

Mis saab olukorras, kus emal ja isal on ühiselt 2 last. Lisaks on emal/isal eelmisest kooselust laps, kes elab kummagi pere juures poole ajast ning kelle huviringide/riiete jms eest tasutakse võrdselt? Lisaks on eelmisel elukaaslasel veel kaks last.

Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres koos kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Pere koosseisu ei arvata last, kes elab perest lahus teise vanema juures.

Erandiks on olukord, kus laps elab vanemate lahku mineku järgselt võrdselt kahes peres. Sellisel juhul lepivad vanemad kokku millise pere koosseisu lapsed arvatakse.

Sotsiaalkindlustusametil ei ole pädevust otsustada millise pere koosseisu laps arvata.

Lasterikka pere toetusele on õigus ühel vanematest, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele. Lapsetoetusele on õigus kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni.

10. Kas võimalik jagada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust  vanemate vahel?

Ei, lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse saajaks peab olema üks isik. Lapsetoetusete ja lasterikka pere toetuse väljamakse tehakse ühele isiku poolt valitud kontole.

11. Kas on võimalik, et lapsetoetust kolme või enama lapse eest saab üks vanem ning lasterikka pere toetust makstakse teisele vanemale?

Ei, lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hooldajal või eeskostjal või teisel isikul, kellel on õigus lapsetoetusele vähemalt kolme lapse eest.

12. Kui kolmas laps sünnib näiteks 15.07.2017, siis mis ajast alates tekib õigus lasterikka pere toetusele?

Lasterikka pere toetusele tekib õigus alates kolmanda lapse sünnist ehk 15.07.2017.

13. Kas lasterikka pere toetus mõjutab kohaliku omavalituse poolt makstavat toimetuleku toetust?

Jah, mõjutab. Lasterikka pere toetus loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetuleku hulka. Seetõttu võib pere edaspidi toimetulekutoetuse saajaks enam mitte kvalifitseeruda või määratava toimetulekutoetuse summa väheneb.

14. Mis saab olukorras, kui meil on elukaaslasega kahepeale kolm last, temal eelmisest kooselust 2 last, minul üks. Ühiseid lapsi meil ei ole. Kõik kolm last elavad igapäevaselt meiega, st igapäevased kulud katame meie. Kas sellisel juhul on meil õigus saada lasterikka lapse toetust?

Sellisel juhul ei ole teil õigus saada lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetust saab üks vanem, eestkostja, hooldaja, last kasvatava vanema abikaasa või last kasvatav isik, kellel on lapse vanemaga ühine laps ning kelle peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last.

15. Kui peres on 3 last ja üks neist on 16-aastane, lõpetas just põhikooli ning asub sügisest õppima gümnaasiumisse, siis kas lasterikka pere toetus algab juulist või sügisest? Kui laps õpib gümnaasiumis, kas seda on vaja eraldi tõestada või see info on olemas?

Sellisel juhul hakataks lasterikka pere toetust maksma juulist. Lapsetoetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal (september-august), maksame lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassil 30. juunit.

Kui laps õpib Eestis, ei ole tõendit õppimise kohta esitada vaja. Andmed lapse õppimise kohta saame Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). Välisriigis õppiva lapse andmeid aga EHIS ei ole ja lapse õppimise kohta tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada iga aasta koolitõend.

16. Abikaasa töötab Soomes ja saab seal lastetoetust meie laste eest. Ma elan lastega Eestis ja olen kodune. Kui hakatakse maksma lasterikka pere toetust, siis kuidas peretoetuste maksmine edaspidi hakkab olema?

Kui Soome perehüvitiste kogusumma on madalam Eesti summaarsetest perehüvitisest, tuleb Eestil maksta lisahüvitist, mis võrdub Eesti ja Soome summaarsete perehüvitiste vahega. Lasterikka pere toetus jagatakse laste vahel võrdselt.

Näide 1:  Peres kasvab 15-aastane, 12-aastane ja 9-aastane laps. Eesti poolt makstav hüvitis kujuneb järgnevalt:

15-aastane (50+100) – 133,79 = 16,21€

12-aastane (50+100) – 104,84 = 45,16€

9-aastane (100+100) – 94,88 = 105,12€

Kokku Eesti poolt makstav hüvitis: 166,49€

Näide 2: Peres kasvab 12-aastane, 10-aastane ja 6-aastane ja 2-aastane laps. Eesti poolt makstav hüvitis kujuneb järgnevalt:

12-aastane (50+75) – 153,24 = 0€

10-aastane (50+75) – 133,79 = 0€

6-aastane (100+19,18+75) – 104,84 = 88,34€

2-aastane (100+38,36+75) – (94,88+338,34) = 0€

Kokku Eesti poolt makstav hüvitis: 88,34€

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700