Riigikogu võttis vastu enne suvepuhkust ka audiitortegevuse seaduse muudatused. Enamik muudatustest jõustus juba 1. juulil. Alljärgnevalt kirjeldame olulisemaid muudatusi, millega ettevõtjad peaksid arvestama või mida teadma.
Riigikogu võttis vastu enne suvepuhkust ka audiitortegevuse seaduse muudatused
  • Riigikogu võttis vastu enne suvepuhkust ka audiitortegevuse seaduse muudatused
  • Foto: Hannes Lentsius, PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht
Aktsiaseltside auditikohustust muudetakse
Edaspidi peab aktsiaseltsi aastaaruannet kindlasti auditeerima siis, kui seltsil on enam kui kaks aktsionäri (§ 91 lg 3), eelnev regulatsioon kohustas igal juhul aktsiaseltsi aastaaruannet auditeerima. Säte jõustub 1. septembril 2017. Kuni kahe aktsionäri puhul peab auditikohustuse määramisel lähtuma samadest kriteeriumidest nagu osaühingute puhul.
Auditilepingu minimaalne pikkus
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 33 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 1000 inimest.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatutele on ava liku huvi üksus käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus või mittetulundusühing või muu isik, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aru - andeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 14 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 200 inimest;
4) nõukogu liikmete arv 8 inimest.
Avaliku huvi üksusele lisateenuste osutamise keeld
Kehtestatakse auditiväliste teenuste osutamise keeld AHÜ- le (§ 591 ). Keeld kehtib teenustele, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a – k (nn „must nimekiri“). Siiski on liikmesriigil erandina lubatud „mustast nimekirjast“ välja jätta teatud teenused. Eestis on seda tehtud määrusega suurimas lubatud mahus ja need teenused on alljärgnevad:
1. maksudeklaratsioonide ettevalmistamine;
2. riiklike toetuste ja maksusoodustuste välja selgitamine;3. abistamine seoses maksuhaldurite poolt teostatavate maksukontrollidega;4. otseste ja kaudsete maksusummade ning ajatatud maksusummade arvutamine;5. maksunõustamine;6. hindamisteenused, sealhulgas hindamisteenused, mida osutatakse kindlustusmatemaatiliste teenuste raames või õigusvaidluste toetuseks.
Nende teenuste osutamist lubatakse ka edaspidi tingimusel, et:
1. need on auditeeritud raamatupidamise aruannete seisukohast ebaolulised või neil ei ole sellistele aruannetele ei eraldi ega koos otsest mõju;
2. hinnanguline mõju auditeeritud raamatupidamise aruannetele on tervenisti dokumenteeritud ja seda on selgitatud auditikomiteele esitatavas lisaaruandes;3. audiitorettevõtja järgib direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud sõltumatuse põhimõtteid.
„Musta nimekirja“ kuuluvad seega näiteks alljärgnevad teenused: õigusteenused (üldine nõustamine, läbirääkimine, kohtumenetluses esindamine), auditeeritava üksuse siseauditi funktsiooniga seotud teenused, teatud makse puudutavad teenused jne.
Eelnimetatud määrus jõustus 17.06.2016 ning selles sätestatud piirangud kuuluvad seega kohaldamisele nende finantsperioodide auditite suhtes, mis algavad hiljem kui 17.06.2016.
Järelevalvetasu
Audiitorkogu liikme kohustuslik liikmemaks muudetakse kolmeosaliseks, lisades kolmanda komponendina juurde uue tasuliigina järelevalvetasu (§ 106 lg 1). Järelevalvetasust kaetakse need järelevalve teostamisega seotud kulud, mida ei kata riigi sihtotstarbeline eraldis. Järelevalvetasu tõttu suurenevad audiitorite kulud. Edaspidi on järelevalve tasu määr 0,7-2,4% audiitorettevõtja müügitulust. Audiitorite järelevalvetasuga koormamine toob endaga tõenäoliselt kaasa audiitorite teenustasude tõusu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele