Mis saab sõiduautode käibemaksupiirangust?

Käibemaksuseaduse (KMS) alusel kehtib Eestis juba alates 2014. aasta 1. detsembrist 50% sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang sõiduautode ostul ja sõiduautoga seotud kaupade ning teenuste osas. Tänaseks on kõik ettevõtjad juba ammu piiranguga harjunud ja sellele igapäevaselt tähelepanu ei pööra. Uued maksumuudatused tulevad järgemööda peale. Küll aga väärib meelde tuletamist, et ligikaudu kolm aastat tagasi jõustunud muudatus oli ja on ka edaspidi ajutine. Igasugune neutraalsuse põhimõtte rikkumine Euroopa Liidus kohaldatava lisandunud väärtuse maksu süsteemis peab olema rangelt reglementeeritud ja põhjendatud. Tookord taotles Eesti maksustamise erisust põhjendades seda asjaoluga, et sõiduautode eratarbimist on raske kontrollida ja enamik teisi liikmesriike piirab samuti sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Nii otsustas Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega 2014/797/EU[1] anda Eestile õiguse erandile käibemaksudirektiivi 112/2006/EU artiklitest 26 lg 1, 168 ja 168a. Vastavalt käibemaksudirektiivi art 395 lg 1 on Euroopa Liidu Nõukogul õigus Euroopa Komisjoni ettepanekul anda liikmesriikidele võimalus kohaldada erandeid üldisest käibemaksusüsteemist, et lihtsustada käibemaksu kogumist ja vältida maksudest kõrvalehoidmist ning maksupettuseid. Käibemaksudirektiivi artiklid 168 ja 168a annavad maksukohustuslasele õiguse arvata maha sisendkäibemaks, mille ta on tasunud oma maksustatava käibe tarbeks. See tähendab, et mainitud artiklid peaksid tagama käibemaksu neutraalsuse.

Euroopa Liidu Nõukogu andis Eestile õiguse sõiduautode sisendkäibemaksu piirangut rakendada kuni 2017. aasta 31. detsembrini. 18. aprillil 2017 registreeris Euroopa Komisjon Eesti taotluse nimetatud sisendkäibemaksu piirangu tähtaja pikendamiseks veel järjekordse kolme aasta võrra. Euroopa Komosjon informeeris teisi liikmesriike Eesti soovist art 395 lg 2 alusel ja tegi Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku pikendada piirangu tähtaega kolme aasta võrra kuni 31. detsembrini 2020.