Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitise esmane kasutuselevõtt ja uued maksuaspektid
Kas teadsid, et ehitise esmane kasutuselevõtt ei ole seotud maksustatava tehinguga? Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling selgitab, mida peaks maksuvabastustest teadma ja milline on uuem kohtupraktika.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 3 alusel on kinnisasja võõrandamine maksuvaba käive. Maksuvabastust ei kohaldata (maksustatakse 20% maksumääraga) krundile ja krundile koos ehitisega, kui need võõrandatakse enne esmast kasutuselevõttu. Võimalik maksuvabastus on seega seotud mõistega esmane kasutuselevõtt. Sama mõte on sätestatud käibemaksudirektiivi 102/2006/EU art 135 lg 1 p J ja art 12 lg 1 p A, kus viidatakse samuti võõrandamisele enne esmast kasutuselevõttu. Nii KMS kui ka diektiivis viidatakse mõistele esmane kasutuselevõtt, aga kummaski õigusaktis ei ole seda mõistet määratletud.
Euroopa Kohtu menetluses on eelotsuse taotlus asjas C-308/16, kus vaidlusobjektiks on Poola siseriikliku õiguse kooskõla Euroopa Nõukogu käibemaksudirektiiviga. Poola siseriiklik õigus seob kinnisasja esmase kasutuselevõtu maksustatava tehingu toimumisega. Täpsemalt, kui maksumaksja ehitab uue maja ja kasutab seda ise oma tarbeks, siis kinnistu hilisemat müüki käsitleb Poola seadus ikka uusehitise müügina. Kuna enne ei ole tekkinud maksustatavat tehingut, vaid maksumaksja kasutab seda kinnistut ise, siis ei loeta seda ehitist Poola seaduste kohaselt kasutusele võetuks. Vähemalt sellisel seisukohal on enne Euroopa Kohtu arvamuse saamist Poola maksuhaldur. Nüüd on eelotsuse menetlemise käigus kohtujurist Sanches-Bordona avaldanud oma arvamuse ehitise esmase kasutusele võtmise kohta. Saab näha, kas ja kui palju Euroopa Kohus kohtujuristi arvamust arvestab. Igal juhul on kohtujurist välja toonud mõned olulised seisukohad, mida tuleb mõiste „esmane kasutuselevõtt“ hindamisel arvestada.
Kohtujuristi arvates on kinnisasja maksuvabastuse raskuskese võõrandatavate ehitiste uudsuse puudumine[1]. Ehitiste teisel ja kolmandal võõrandamisel (kus ehitised ei ole enam „uued“, vaid „kasutatud“) neid ei maksustata, mis on käibemaksusüsteemiga kooskõlas. Nii kinnitas Euroopa Kohus 4. oktoobri 2001. aasta kohtuotsuses Goed Wonen, al aseverar, et „uue ehitise müüki pärast ehitise esimest võõrandamist lõpptarbijale“ ei maksustata ja et see võõrandamine „tähistab tootmisprotsessi lõppu“.[2]
Käibemaksu loogika on maksustada majandustegevus, millega kaasneb väärtuse lisamine. Hoonete puhul seisneb lisandväärtus uue ehitise ehitamises, mille esmasel võõrandamisel tekib käibemaksu maksmise kohustus just nimelt seetõttu, et see tähistab „tootmisprotsessi lõppu“.
Ei oleks õigustatud, et seda sama ehitist maksustatakse sama maksuga uuesti iga kord, kui seda hiljem müüakse.[3] Kuuenda direktiivi ettepanekus on komisjoni ettevalmistavates materjalides märgitud, et „selleks et lahendada raskused uute ja vanade ehitiste eristamisel, on mõistet „esmane kasutuselevõtt“ kasutatud selleks, et määrata kindlaks ajahetk, millal ehitis väljub tootmisprotsessist ja muutub tarbimise esemeks, st millal hakkab omanik või rentnik ehitist kasutama“.[4]
Kohtujuristi arvates ei ole direktiivis või kohtuotsuses viidet, et esmane kasutuselevõtt oleks seotud maksustatava tehinguga. Kohtujuristi arvates on selline siseriiklik õigusakt vastuolus käibemaksudirektiivi mõttega, kus esmane kasutuselevõtt on seotud maksustatava tehingu tegemisega.
Ka Eestis on ehitise kasutuselevõtt piisavalt palju poleemikat põhjustanud. Kindlasti ei selgu ka peagi avaldatavas Euroopa Kohtu otsuses lõplik tõde, aga märksõnana tasub meelde jätta mõiste „tootmisprotsessi lõpp“. Mingi ajahetk, mis tähistab, et rentnik või omanik hakkab ehitist kasutama. Kindlasti ei ole see hetk seotud maksustatava tehingu toimumisega. Selline mõttekäik annab vastuse ühele olulisele küsimusele, kas kasutusele võtmiseks saab nimetada ka sellist ehitise kasutamist, kui ehitajad ise töö käigus majas ööbivad. Kuna tegemist ei ole ole ei omaniku ega rentnikuga, siis seda kasutamiseks lugeda ei saa.
[1] Kohtuotsus J.J. Komen en Zonen Beheer Heerhugowaard C?326/11, punkt 21. „Käibemaksuvabastust kohaldatakse olemasolevate ehitiste […] võõrandamisele“.
[2] Kohtuotsus C?326/99, punkt 52.
[3] Vt kohtujuristi ettepanek kohtuasjas Blasi C?346/95, punkt 15.
[4] Ettepanek: nõukogu 20. juuni 1973. aasta kuues direktiiv (KOM(73) 950 lõplik), (Euroopa Ühenduste Teataja, kaasaanne 11/73, lk 9).
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele