Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Varimajanduse ja ümbrikupalga varjud püsivad
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vähenes lisaks ümbrikupalga saajatele ka varjatud töötasu osakaal kogu töötasus - illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti, aasta varem 54 protsenti.
”Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud. Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada,” lisas Josing.
Uuringu järgi jäi salaalkoholi tarbimine aastases võrdluses samaks (1,4 miljonit liitrit), kuid kuna legaalse kange alkoholi siseriiklik müük ja tarbimine vähenesid, siis salaalkoholi osakaal kogu viinaturust kasvas natuke.
Salaalkoholi teadlikult ostjate ja tarbijate osakaal on kerges languses, aastaga on on teadlikult salaalkoholi ostnud elanike osakaal langenud 3 protsendilt 4 protsendile. ”Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu, sest madalama hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin viiendiku võrra odavam, kuid samas on kasvanud ka usaldusväärsus salaalkoholi müüjate vastu, mida saab seostada Lätist toodud alkoholi ostmisega tuttavate käest,“ rääkis Josing.
Salasigarettide arv turul on jäänud samaks, kuid üldise suitsetamise vähenemise tõttu on nende osakaal turu kogu mahtu arvestades kasvanud. Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16% suitsetajatest, aasta varem oli neid 11%. ”Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5% suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist,“ selgitas Josing.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks jätkuvalt ümbrikupalga maksmine. ”Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne,” ütles Leis.
”Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel,” rääkis Leis. ”Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata n-ö piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe,” lisas Leis.
Olulisemad numbrid:
Ümbrikupalk
Ümbrikupalka sai 2016. aastal 8% töötajatest ning võrreldes 2015. aastaga langes töötasu mustalt saanud töötajate osakaal 3%-punkti võrraIllegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44% (2015. aastal 54%)Kõige enam oli on mustalt töötajaid noorte, mitte-eestlaste ja madalama haridusega inimeste hulgasEttevõtlusvaldkondadest on illegaalse töötasu maksmine kõige enam levinud ehitusvaldkonnas (19% kõigist varjatud töötasu saanud inimestest), sellele järgnesid transpordisektor (16%) ja tööstus (13%)78% mustalt töötanud inimestest sai ümbrikupalka väikestest, kuni 19 töötajaga ettevõtetest2016. aastal pooldas ümbrikupalku 13% ja ei pooldanud 62% palgasaajatest, ülejäänud olid neutraalsedÜmbrikupalga maksmisega ei olnud 2016. aastal rahul 37%, aasta varem 22% illegaalse töötasu saajatest. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada2016. aastal jäi maksudena saamata 109 miljonit eurot, 2015. aastal hinnanguliselt 158 miljonit eurot
Salaalkohol:
Hetkel kuum
Alkohoolseid jooke tarbis 2016. aastal küsitluse põhjal 83% elanikest ja neist omakorda 3% oli aasta jooksul ostnud teadlikult ka salaalkoholi. 2015. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 4% alkoholitarbijatestPeamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttuSalaalkoholi ostjateks olid rohkem mehed, vanemaealised ja mitte põhirahvusest inimesedIllegaalse alkoholi peamised müügikohad on endiselt müüjate endi elupaigad ja tänavad, kus 2016. aastal oli salaalkoholi ostnud vastavalt 47% ja 32% illegaalse alkoholi ostjatestKokku tarbiti Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 2016. aastal 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis sisaldab ka Lätist müügiks toodud alkoholikoguseidKogu Eesti elanike tarbitud viinast moodustas salaalkohol hinnanguliselt 19-23%Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot
Salasigaretid:
Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16% suitsetajatest, aasta varem oli neid 11%Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5% suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist (49% kõigist välismaalt sigarette ostnud suitsetajatest)Illegaalseid sigarette ostsid sagedamini 30-40 aastased, mehed, mitte põhirahvusest elanikud ja madalama haridustasemega inimesedHinnanguliselt realiseeriti 2016. aastal Eestis 380 miljonit salasigaretti, mis moodustas sigarettide siseturumahust (ilma turistideta) 18-21%Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 54,4 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu
Uuring põhineb möödunud aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna hulgas läbi viidud küsitluste tulemustele, millele vastas 2246 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Eesti Konjunktuuriinstituut on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.
Allikas: Maksu- ja tolliamet
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele