Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti juht ei ole valmis rääkima ärieetikast
Välispartnerid võivad nõustuda paljude koostöötingimustega, olla rahul meie personali pädevusega, kuid nad ei aktsepteeri seda, kui ettevõte tegeleb loiult korruptsiooniriskidega, ütles EY Baltici finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.
Meie tippjuhid ei lähe läbirääkimistele selle ettevalmistusega, et hakata esitlema, milliseid ärieetikat parandavaid ja korruptsiooni ennetavaid koolitusi nad on töötajate seas viimase 12 kuu jooksul teinud, rääkis Marilin Pikaro raamatupidaja.ee ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu korraldatud sisekontrolli konverentsil.
Samas järjest enam ettevõtjaid laieneb või alustab äri Skandinaavias, Aasias või mõnes teises riigis, kus sellised teemad on päevakajalised. Pikaro juhtis tähelepanu, et juhid peavad ärieetikast kõnelemiseks valmis olema.Majanduskasvu jaoks üksi ei piisa, et meie ise end eetiliseks ja ausaks peame – see veendumus, et Eesti ettevõtja on usaldusväärne, peab tekkima ka Skandinaavias ja Lääne-Euroopas, jätkas ta.
Taust
5. mail avalikustas Ernst ja Young Baltic pettuseriskide uuringu Eestis, mis tehti veebipõhise küsitlusena märtsis 2017 organisatsioonis juhtimisfunktsiooni omavate isikute hulgas. Uuringu eesmärk oli mõista uusimaid seisukohti äritegevusega seotud riskide (sh pettused, korruptsioon) juhtimisel Eesti äriühingutes ja avaliku sektori asutustes. Küsimustikule vastas 245 juhti.
Ausad töötajad, aga varastavad
Pikaro peab irooniliseks tõika, et 99 protsenti küsitletud juhtidest olid osaliselt või täielikult nõus väitega, et nende organisatsioonis töötavad ausad inimesed. Samas kui uuring näitab, et umbes 99 protsenti pettusjuhtumitest on toime pannud oma töötajad (sh endised töötajad, juhtivtöötajad ja juhtimis- või kontrollorgani liikmed).„See sama aus organisatsioonis töötav inimene on kahjuks ka see, kes halvale teele on läinud. Paradigma on see, et nad on küll ausad, aga varastavad.“Juhud, kus korruptiivse teo pani toime klient, moodustavad võrdlemisi väikse osa. „Loomulikult tajume rohkem seda, kui teised varastavad, aga kui analüüsida juhtmeid, siis tuleks kõigepealt tegeleda oma majapidamisega ja alles siis lahendada ära kontrolli- ja riskikohad kodu ümber,“ soovitas Pikaro.Ta peab rõõmustavaks, et valdav osa kahjujuhtumitest jäi alla 10 000 euro. 13 protsendil juhtudest oli kahju üle 100 000 euro.Siseauditi teenus käib keskmisele ettevõtjale üle jõu
Kogenud audiitori sõnul käib regulaarne siseauditi ja sisekontrolli teenuse ostmine enamikule Eesti keskmise suurusega ettevõtetele üle jõu. „Nad ei saa seda endale püsikuluna lubada,“ täheldas Pikaro, „ent sellest hoolimata on viimased kaks-kolm aastat teadlikkus juhtide hulgas tõusnud, et paluda perioodiliseks kontrolliks väljastpoolt spetsialisti, kes tegeleb ettevõttega kuu või kaks, esitab tulemused ja annab soovitused.
Täismahus artikkel on ilmunud Äripäevas
Autor: Merit Pärnpuu, [email protected]
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele