19. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu võttis märtsis 2017 vastu maksualase teabevahetuse seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse. Sellega viidi sisse täiendused, mille järgi alustatakse automaatset teabevahetust suurkontserne puudutava riigipõhise aruandluse (country by country reporting) osas.

Aruandekohustuslik on selline Eesti maksuresidendist suurkontsern ¹ , mille konsolideeritud tulu on 750 miljonit eurot või rohkem ja mis tegutseb piiriüleselt, s.t. mille liikmetest vähemalt üks on muu jurisdiktsiooni maksuresident, sh püsiva tegevuskoha kaudu. Aruande esitajaks on üldreeglina kontserni emaettevõte. Riigipõhises aruandes tuuakse ära kontserni maksuarvestust puudutavad andmed iga riigi või maksujurisdiktsiooni lõikes, kus toimub nende majandustegevus. Sellekohane teave annab vastava riigi maksuhalduritele võimaluse kontrollida, kas makse makstakse seal, kus kasum teeniti. Teave esitatakse vaid asukohariigi maksuhaldurile (Eesti suurkontserni puhul seega Maksu- ja Tolliametile), kes jagab omakorda seda infot teiste asjassepuutuvate riikidega.

Uue regulatsiooni kohaselt tuleb esimest korda esitada aruanne 2016. aasta majandusaastat puudutavate andmete kohta hiljemalt 2017. a lõpuks.

^{1 Seletuskirja kohaselt on selliseid kontserne Eestis alla kümne.}

Autor: Hannes Lentsius, PwC maksukonsultatsioonide osakonna juht