Valearved on taas liikvel

Pettuse ohvriks langes kaks ettevõtet. Raamatupidajatele saadeti kirjad, milles paluti kiiresti tasuda arve välismaal asuvale partnerile. Arved olid identsed originaalarvetele, vahetatud olid vaid kontonumbrid. Üks ettevõte tasus valearvele 14 000 eurot ja teine 6500 eurot. Ühe juhtumi puhul on politseil kahtlus, et kelmid häkkisid sisse ka töötajate e-postkasti.

Põhja prefektuuri kelmuste ja küberkuritegude teenistuse vanema Hannes Kelti sõnul on tegu teise petukirjalainega sel aastal. Esimesed ohvrid tulid veebruari keskel, kuid pärast avalikkuse teavitamist kuriteod vaibusid. „Võib-olla tegutsesid kurjategijad kogu aeg, kuid inimesed olid tähelepanelikumad ega läinud õnge. Nüüd on asi uuesti pihta hakanud,“ ütles ta.

Kelti sõnul võib karta, et juhtumeid tuleb juurde, kuna tihtipeale saadakse valesti makstud arvetele jälile alles kuu aega hiljem, kui hakatakse deklaratsioone esitama. „Parem karta kui kahetseda. Kui jätame praegu ettevõtjaid hoiatamata, võib juhtuda, et kuu aja pärast on meil kahe juhtumi asemel 20 juhtumit,“ lisas ta.Riskirühmaks on ettevõtted, kel on rahvusvahelisi koostööpartnereid ja kelle jaoks on välisarvetega arveldamine tavaline.

Tähelepanelikkus on parim relv

Kelmuste uurimised alles käivad, kuid Kelti sõnul võib arvata, et kurjategijad on pärit Aafrika mandrilt. Kuna raha liigub üle piiride, on politseil raske rahale jälile jõuda – välismaa pangad ei allu Eesti seadustele ja selleks, et nad seda teeksid, on vaja rakendada rahvusvahelist õigust. See protsess võib aga nii pikale venida, et kurjategija kontole jõudnud raha on ammuilma edasi liigutatud.

Täispikkuses artiklit saad lugeda Äripäevast.