4. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

27.04.2017

Aet Toots (EBS), Karin Luiga (BDO Eesti), Sven Siling (BDO Eesti) ja Laile Kaasik (BDO Eesti) käsitlevad järgmisi teemasid:

Finantsaruandluse ja IFRSi ingliskeelsed terminid

Finantsaruandluse valikud, mis võimaldavad finantspositsiooni juhtida

Bilansi ja kasumiaruande andmete tõlgendamine

Finantsanalüüsi meetodid, suhtarvud ja praktika

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Finantsanalüüs teeb kindlaks nii ettevõtte probleemid kui ka eelised ning seda tehakse enamasti finantsaruannete põhjal. Kindlasti tuleb meeles pidada, et finantsanalüüsi kasulikkus seisneb sellest tehtud järeldustes ning tuvastatud probleemidele lahenduse otsimises või eeliste paremas ärakasutamises. Ilma selleta ei ole finantsanalüüsil väärtust.

Finantsaruannetes analüüsitakse kõige rohkem kasumiaruannet ja bilanssi, aga viimasel ajal järjest rohkem ka rahavoogude aruannet. Järelduste tegemiseks võrreldakse analüüsi tulemusi ettevõtte varasemate perioodide näitajatega, rusikareeglitega, tegevusala keskmiste või konkurendi näitajaga jne. Siiski tuleb võrdlemisel arvesse võtta seda, et rusikareeglid on väga üldised ega pruugi kõikidele tegevusaladele ühtemoodi sobida, samuti tuleb konkurendi näitajate või tegevusala keskmisega võrreldes arvestada seda, et analüüsitav ettevõte ei ole kunagi konkurendiga täiesti identne ja ka ühe tegevusala piires võivad ettevõtted olla väga erinevad.

On ilmselge, et usaldusväärse tulemuse annab ainult usaldusväärsete andmete põhjal tehtud analüüs. Kui analüüsitavates aruannetes on olulised vead, näiteks kui kasum on ülehinnatud, on sisuliselt kogu analüüs vale ning sellest tehtud järeldused võivad kasu asemel hoopis kahju tuua.

Laias laastus võib finantsanalüüsi meetodid jagada järgmiselt:

finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüssuhtarvude analüüs

Kasumiaruande horisontaalanalüüsi on vähemalt osaliselt igaüks meist teinud. On ju näiteks müügitulu võrdlus (suurenemine või vähenemine) eelmise aastaga üks kasumiaruande horisontaalanalüüsi osa.

Finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs

Horisontaalanalüüs ongi analüüsitava perioodi näitajate võrdlemine teatud baasperioodi näitajatega, kusjuures muutus või erinevus esitatakse protsentides. Olgu selleks baasiks eelmine aasta, eelarve või äriplaanis plaanitud näitaja. Kuna horisontaalanalüüsi põhjal saab hinnata ka teatud trende (eriti sel juhul, kui võrdleme mitme järjestikuse perioodi näitajate muutust), nimetatakse seda analüüsi mõnikord ka trendianalüüsiks.

Horisontaalanalüüsi arvutusvalem on ülilihtne:

(analüüsitava perioodi näitaja – baasperioodi näitaja) / baasperioodi näitaja x 100

Vertikaalanalüüsi nimetatakse ka struktuurianalüüsiks. Vertikaalanalüüsi puhul valitakse samast aruandest baasnäitaja ja arvutatakse ülejäänud näitajate ja baasnäitajate suhe, mis väljendatakse protsentides. Levinumad on kasumiaruande vertikaalanalüüs, kusjuures baasnäitaja on enamasti müügitulu. Üsna sageli tehakse ka bilansi vertikaalanalüüsi ning sel juhul on baasnäitaja tavaliselt bilansimaht.

Vertikaalanalüüsi arvutusvalem on samuti väga lihtne:

analüüsitav näitaja/baasnäitaja x 100

Täismahus artiklit saab lugeda märtsi Raamatupidamise Praktikust.

Autor: Maire Otsus-Carpenter