Finantsanalüüs selgitab ettevõtte probleemid ja eelised

Maire Otsus-Carpenter
Vandeaudiitor Maire Otsus-Carpenter selgitab finantsanalüüsi põhimõtteid

Finantsanalüüsi on sageli võrreldud ettevõttele diagnoosi panekuga. See aitab hinnata, millises seisus ettevõte parajasti on ning määrata „ravi”, st otsustada, kuidas ettevõtet edukamaks muuta.

Finantsanalüüs teeb kindlaks nii ettevõtte probleemid kui ka eelised ning seda tehakse enamasti finantsaruannete põhjal. Kindlasti tuleb meeles pidada, et finantsanalüüsi kasulikkus seisneb sellest tehtud järeldustes ning tuvastatud probleemidele lahenduse otsimises või eeliste paremas ärakasutamises. Ilma selleta ei ole finantsanalüüsil väärtust.

Finantsaruannetes analüüsitakse kõige rohkem kasumiaruannet ja bilanssi, aga viimasel ajal järjest rohkem ka rahavoogude aruannet. Järelduste tegemiseks võrreldakse analüüsi tulemusi ettevõtte varasemate perioodide näitajatega, rusikareeglitega, tegevusala keskmiste või konkurendi näitajaga jne. Siiski tuleb võrdlemisel arvesse võtta seda, et rusikareeglid on väga üldised ega pruugi kõikidele tegevusaladele ühtemoodi sobida, samuti tuleb konkurendi näitajate või tegevusala keskmisega võrreldes arvestada seda, et analüüsitav ettevõte ei ole kunagi konkurendiga täiesti identne ja ka ühe tegevusala piires võivad ettevõtted olla väga erinevad.

On ilmselge, et usaldusväärse tulemuse annab ainult usaldusväärsete andmete põhjal tehtud analüüs. Kui analüüsitavates aruannetes on olulised vead, näiteks kui kasum on ülehinnatud, on sisuliselt kogu analüüs vale ning sellest tehtud järeldused võivad kasu asemel hoopis kahju tuua.

Laias laastus võib finantsanalüüsi meetodid jagada järgmiselt:

  • finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs
  • suhtarvude analüüs

Kasumiaruande horisontaalanalüüsi on vähemalt osaliselt igaüks meist teinud. On ju näiteks müügitulu võrdlus (suurenemine või vähenemine) eelmise aastaga üks kasumiaruande horisontaalanalüüsi osa.

Finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs

Horisontaalanalüüs ongi analüüsitava perioodi näitajate võrdlemine teatud baasperioodi näitajatega, kusjuures muutus või erinevus esitatakse protsentides. Olgu selleks baasiks eelmine aasta, eelarve või äriplaanis plaanitud näitaja. Kuna horisontaalanalüüsi põhjal saab hinnata ka teatud trende (eriti sel juhul, kui võrdleme mitme järjestikuse perioodi näitajate muutust), nimetatakse seda analüüsi mõnikord ka trendianalüüsiks.

Horisontaalanalüüsi arvutusvalem on ülilihtne:

(analüüsitava perioodi näitaja – baasperioodi näitaja) / baasperioodi näitaja x 100

Vertikaalanalüüsi nimetatakse ka struktuurianalüüsiks. Vertikaalanalüüsi puhul valitakse samast aruandest baasnäitaja ja arvutatakse ülejäänud näitajate ja baasnäitajate suhe, mis väljendatakse protsentides. Levinumad on kasumiaruande vertikaalanalüüs, kusjuures baasnäitaja on enamasti müügitulu. Üsna sageli tehakse ka bilansi vertikaalanalüüsi ning sel juhul on baasnäitaja tavaliselt bilansimaht.

Vertikaalanalüüsi arvutusvalem on samuti väga lihtne:

analüüsitav näitaja/baasnäitaja x 100

Suhtarvude mõiste ja liigitus

Nagu nimigi ütleb, on suhtarv kahe või enama näitaja suhe. Suhtarvude maailm on väga mitmekesine. Suhtarvude puhul on asjakohane rääkida ka olulisematest probleemidest, mis suhtarvude ja nende tõlgendamisega kaasnevad.

  • Mõnikord on suhtarvude arvutamisel kasulik algandmeid kohandada. Näiteks kui ühes valemis on müügitulu (kasumiaruandest) ja nõuded ostjate vastu (bilansist), võib tekkida andmete mittevastavus selle tõttu, et nõuded on käibemaksuga ja müügitulu käibemaksuta. Selleks et tulemus oleks usaldusväärsem, võiks lisada müügitulule käibemaksu. Siiski, selliste kohandamistega tuleb olla ettevaatlik ja teha seda ainult juhul, kui me kindlasti teame, et kogu müük oli käibemaksuga. Kui aga analüüsime konkurendi andmeid ega tea, kas tema müük on käibemaksuga või ei (tegemist võib olla ka ekspordiga), siis on mõistlikum sellised kohandamised tegemata jätta ning tulemuste tõlgendamisel arvestada suurema võimaliku ebatäpsusega.
  • Kui ühe suhtarvu arvutamisel kasutatakse koos andmeid bilansist, mis näitab teatud seisu ja kasumiaruandest või rahavoogude aruandest, mis näitavad mingi perioodi andmeid, tuleks selle vastuolu vähendamiseks bilansist pärinevate andmete puhul kasutada aritmeetilist keskmist.
  • Suhtarvude ja nende arvutusvalemites kasutatavates nimetustes valitseb paras segadus. Ühte ja sama suhtarvu võidakse eri allikates nimetada erinevalt. Nii on näiteks ostjatelt raha laekumise välte kõrval sama suhtarvu tähistamiseks kasutusel veel „debitoorse võlgnevuse käibevälde”, „raha laekumise välde” jne. Samuti kasutatakse valemites müügitulu asemel sageli termineid „käive”, „realisatsioon”, „müük” jm.
  • Peamurdmist võib tekitada ka küsimus, kas aruannetes miinusega näidatud numbrid võtta suhtarvude arvutustesse miinusega või ei. Paraku siin ühest vastust ei olegi ja iga kord, kui selline küsimus tekib, tuleb lähtuda näitaja sisust. Näiteks, kuigi kulud näidatakse kasumiaruandes enamasti miinusmärgiga, ei võeta miinust tavaliselt arvutusse kaasa. Samas, kui ettevõttel on kahjum, siis võetakse see alati arvesse.

Kuna finantssuhtarvude arvutamise kohta on piisavalt materjali finantsõpikutes, internetis ja mujal, ei esita me järgnevalt detailseid arvutusvalemeid ega arvutuskäike. Selle asemel keskendume pigem suhtarvude sisule ja sellele, mida need meile räägivad. Suhtarvude sisu illustreerimiseks kasutatud näited (vt tabel) on arvutatud Äriregistrist saadud reaalselt tegutsevate ettevõtete finantsaruannete põhjal. Siinkohal tuleb rõhutada, et ettevõtted on valitud täiesti juhuslikult ning nende suhtarvud ei väljenda vastava tegevusala keskmisi näitajaid.

Praktikas levinumate finantssuhtarvude liigitus on järgmine:

  • likviidsuse suhtarvud
  • tulukuse suhtarvud e rentaabluse näitajad
  • vara kasutamise tõhususe näitajad
  • kapitali struktuuri suhtarvud

Likviidsuse suhtarvud

Likviidsuse suhtarvudnäitavad ettevõtte maksevõimet. Praktikas kasutatakse enamasti kahte näitajat:

  • Lühiajaliste kohustiste kattekordaja on käibevara ja lühiajaliste kohustiste suhe ning näitab mitu ühikut või mitu eurot käibevara on ettevõttel iga lühiajaliste kohustiste ühiku või euro[1] katmiseks. Lühiajaliste kohustiste kattekordaja rusikareegel on 2, mis tähendab, et hea maksevõime tagamiseks peaks ettevõtte käibevara ületama lühiajalised kohustised vähemalt kaks korda. Või teisiti öeldes: iga lühiajalise kohustise euro kohta peaks ettevõttel olema kaks ühikut käibevara.
  • Likviidsuskordaja on kõrge likviidsusega käibevara (raha ja nõuded) ja lühiajaliste kohustiste suhe ning näitab, mitme euro ulatuses on ettevõttel kõrge likviidsusega käibevara lühiajaliste kohustiste iga euro katmiseks. Rusikareeglite järgi peaks ettevõtte likviidsuskordaja olema vähemalt 1.

Lisatud tabelist on näha, et ettevõtete tegelikud näitajad on rusikareeglitest oluliselt erinevad. Näiteks kui jaekaubandusettevõtte likviidsuskordaja on 0,5 või isegi väiksem, ei tohiks veel teha järeldust, et ettevõtte maksevõime on väga nõrk. Kuna jaekaubanduses on raha käive enamasti kiire, ei pruugi see veel tähendada, et ta oma kohustisi õigeaegselt tasuda ei suuda. Kui aga tegu oleks pika tootmistsükliga tööstusettevõttega, näitaks likviidsuskordaja 0,5 ilmselgelt mitterahuldavat maksevõimet. Realistliku hinnangu andmiseks peame vaatama ka teisi suhtarve ja nende koosmõju.

Tulukuse suhtarvud ehk rentaabluse näitajad

Tulukuse suhtarvud ehk rentaabluse näitajadarvutatakse kasumi ja mingi teise näitaja suhtena ning näitavad ettevõtte kasumi teenimise võimet. Kasutatakse kas puhaskasumit, ärikasumit või brutokasumit, kusjuures viimast saab kasutada ainult juhul, kui ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi nr 2. Põhjus on lihtne, skeemis nr 1 brutokasumit ei esitata. Rentaabluse näitajad esitatakse tavaliselt protsentides. Kasutatavamad rentaabluse näitajad on:

  • Käibe puhasrentaablus on puhaskasumi ja müügitulu suhe ning näitab, mitu senti[2] puhaskasumit teeniti vaadeldaval perioodil igalt müügitulu eurolt.
  • Käibe ärirentaablus on ärikasumi ja müügitulu suhe ning näitab, mitu senti ärikasumit teeniti igalt müügitulu eurolt.
  • Vara puhasrentaablus, tuntud ka lühendnimetuse ROA (Return on Assets) all, on puhaskasumi ja keskmise vara suhe ning näitab, mitu senti puhaskasumit teeniti iga varadesse paigutatud euro kohta.
  • Omakapitali puhasrentaablus, tuntud ka lühendnimetuse ROE (Return on Equity) all, on puhaskasumi ja keskmise omakapitali suhe ning näitab, mitu senti puhaskasumit teeniti iga omakapitali paigutatud euro kohta. See näitaja on väga oluline just ettevõtte omanikele, sest näitab, kui palju nende ettevõttesse paigutatud investeering tulu teenis.

ROA ja ROE puhul tuleb lisada, et need arvutatakse ja esitatakse tavaliselt aasta kohta. Samuti tuleb nimetada, et kui ettevõte on kahjumis, on rentaabluse näitajad negatiivsed.

Vara kasutamise tõhususe suhtarvud

Vara kasutamise tõhususe suhtarvudnäitavad, kui otstarbekalt ettevõte oma varasid kasutab. Selle grupi suhtarvudest on sagedamini kasutatavad:

  • ostjatelt raha laekumise välde (päevades) on keskmise ostjate võlgnevuse ja ühe päeva keskmise müügitulu suhe ning näitab, mitme päeva jooksul keskmiselt ostjad võlgnevuse tasuvad;
  • varude käibevälde (päevades) on varude keskmise jäägi ja ühe päeva keskmise kaubakulu suhe ning näitab, mitu päeva seisavad varud ettevõttes soetamisest kuni müügini;
  • tarnijatele tasumise välde (päevades) on tarnijatele võlgnetava keskmise summa ja ühe päeva keskmise kaubakulu suhe ning näitab, mitme päeva jooksul keskmiselt tarnijatele arved tasutakse;
  • raha konversatsiooni tsükkel (päevades) on ostjatelt raha laekumise välte ja varude käibevälte summa, millest on lahutatud tarnijatele tasumise käibevälde ning näitab, millal saab ettevõtja ostjalt tagasi tarnijatele tasutud raha.

Ühe päeva keskmise müügitulu või kaubakulu arvutamiseks jagatakse kasumiaruandes näidatud müügitulu või kaubakulu 365-ga või 360-ga. Tuleb siiski lisada, et 360 päeva kasutatakse praktikas palju vähem.

Ostjatelt raha laekumise väldet tasub võrrelda ostjatega kokku lepitud maksetähtaegadega, varasemate perioodide näitajatega, tegevusala keskmisega jne. Näiteks, kui lepingu järgi on laekumise tähtaeg 14 päeva, kuid ostjatelt raha laekumise välde 30 päeva, on põhjust arvata, et ostjate maksedistsipliin on halb. Või vastupidi, kui tulemus 30 päeva on küll meie lepingulise tähtajaga lähedane, kuid tegevusala keskmine on 20 päeva, tasub kaaluda lepingulise tähtaja lühendamist.

Varude käibeväldet tasub samuti võrrelda eelmiste perioodidega ja tegevusala keskmisega. Üldiselt leitakse, et mida lühemat aega varud ettevõttes seisavad, seda parem.

Kui ostjatelt raha laekumine ja varude käive peaks olema võimalikult kiire, siis tarnijatele tasumisel on vastupidi – mida pikem käibevälde, seda parem. Siiski, tarnijatele tasumise väldet ei ole mõistlik pikendada maksetähtaegade ületamise arvel. See vähendab ettevõtte usaldusväärsust äripartnerite silmis ja võib lõppkokkuvõttes viia hoopis lühemate tähtaegade või koguni ettemaksu nõudmiseni tarnija poolt.

Raha konversatsioonitsükli puhul kehtib reegel, mida lühem, seda parem. Mida kiiremini raha tagasi saadakse, seda vähem vajatakse lühiajalist laenu ja seda vähem võib ettevõttel olla omakapitali. Raha konversatsioonitsükkel võib oluliselt sõltuda tegevusalast ning võib olla ka negatiivne. Negatiivset raha konversatsioonitsüklit näeme näiteks jaekaubanduses, kus ostja tasub ostu eest praktiliselt kohe. Ja see on ka üks põhjendus sellele, miks jaekaubandus saab endale lubada madalamaid likviidsusnäitajaid ning madalamat omakapitali osatähtsust kogukapitalis.

Kapitali struktuuri suhtarvud

Kapitali struktuuri suhtarvudeston levinumad järgmised:

  • Omakapitali võlasiduvus on omakapitali ja võõrkapitali suhe ning näitab, kui palju on ettevõttesse paigutatud omakapital suutnud kaasata võõrkapitali. Enamasti esitatakse omakapitali võlasiduvus protsentides. Mõnikord nimetatakse seda suhtarvu ka finantsvõimenduseks, mõnikord võlakordajaks. Võlakordaja nimetusega tuleks olla eriti ettevaatlik, sest sama nimetuse all esitatakse mõnikord ka hoopis teistsugust suhtarvu – võõrkapitali ja omakapitali suhet. Rusikareegli kohaselt ei tohiks omakapitali võlasiduvus ületada 100%
  • Soliidsuskordaja on omakapitali ja kogukapitali suhe, enamasti jällegi protsentides väljendatuna. Soliidsuskordaja näitab, kui suure osa kogu kapitalist moodustab omakapital. Rusikareegel ütleb, et soliidsuskordaja peaks olema 50%, soliidsuskordajat alla 30% peetakse aga võlausaldajatele üsna riskantseks.
  • Intressikulude kattekordaja on ärikasumi ja intressikulu suhe ja näitab ettevõtte laenude teenindamise võimet. Rusikareegli järgi peaks intressikulude kattekordaja olema vähemalt kolm, st intressikulude katteks ei tohiks kulutada üle 1/3 ärikasumist ning ülejäänud 2/3 peaks jääma muude finantskulude katteks ning puhaskasumiks ettevõtte omanikele. Kapitali struktuuri suhtarvude rühma kuulub intressikulude kattekordaja seetõttu, et aitab teha otsuseid ettevõtte kapitali struktuuri kujundamise osas – madal intressikulude kattekordaja viitab sellele, et võõrkapitali osatähtsust kogukapitalis ei tohiks enam suurendada.Meeles tuleb pidada ka seda, et kui ettevõttel on ärikahjum, ei saa intressikulude kattekordajat arvutada.

Eespool esitatu on ainult lühike sissevaade finantsanalüüsi mitmekesisesse maailma. Täiesti käsitlemata jäid rahavoogude suhtarvud, juttu ei olnud laialdaselt kasutusel olevast DuPont® mudelist, mis seob omavahel erinevad suhtarvud, näidates ROE kujunemist ja palju muud. Aga miks mitte alustada lihtsamatest ja enam kasutatavatest meetoditest ning siis juba edasi minna. Head analüüsimist!

[1] Siin ja edaspidi on eeldatud, et analüüsitavate aruannete valuuta on euro.

[2] Kuna rentaablus väljendatakse protsentides, tuleb siin tulemust tõlgendada „senti euro kohta”

Tabel. Suhtarvude näited

* Intressikulude kattekordajat ei ole arvutatud, sest näitena kasutatud ettevõttel oli ärikahjum.

NB! Tabelis esitatud suhtarvud on arvutatud Äriregistrist saadud reaalselt tegutsevate ettevõtete 2015. aasta finantsaruannete põhjal. Ettevõtted on valitud juhuslikult ning nende suhtarvud ei väljenda vastava tegevusala keskmisi näitajaid.

Osale arutelus

  • Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Liikvel on lunavara-manusega kirjad

Riigi Infosüsteemi Amet edastab CERT-EE hoiatuse Locky lunavara sisaldava manusega kirjade kohta.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised