Autor: Raamatupidaja.ee • 6. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seaduse eesmärk on luua tõhus kohtuväline töövaidluse lahendamise süsteem – avalduse kiire ja kvaliteetne menetlemine töövaidluskomisjonis, kõrge sisukvaliteediga otsused, alternatiivsed võimalused vaidluse lahendamiseks, töövaidlusasja läbivaatamisel kohaldatavate normide õigusselgus ning suurem töövaidluskomisjoni ja juhataja pädevus töövaidluse lahendamisel.

Eelnõuga luuakse töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamiseks ühtne ja terviklik menetlusnormistik. Töövaidluse lahendamiseks on alati võimalik pöörduda kohtusse, kus menetlusosaliste õigused on laiemalt ja spetsiifilisemalt kaitstud. Avalduse esitamisel töövaidluskomisjoni peab avaldaja arvestama asjaoluga, et töövaidluskomisjonis on töövaidluse lahendamise menetlus lihtsustatud.

Seaduse kohaldamisala

Eelnõuga muudetakse mõistet „töölepingust tulenevad nõuded“ asendades selle mõistega „töösuhtest tulenevad nõuded“. Selline kohaldamisala määratlemine võimaldab lahendada ka teistest töösuhet reguleerivatest seadustest tulenevaid vaidluseid ning ei piiritle vaidluse lahendamist vaid TLS-iga.Eelnõuga lisatakse töövaidluskomisjoni pädevusse kollektiivlepingu täitmisest tulenevate vaidluste lahendamine. Pädevuse laiendamine kollektiivlepingule võimaldab kollektiivset pöördumist töövaidluskomisjoni. Tegemist on kollektiivse töötüli lahendamise seadusest tuleneva kollektiivse töötüli kui õiguskonflikti vaidlusega, mille eelduseks on kehtiv kollektiivleping, mitte huvikonfliktiga.Töövaidluskomisjoni pädevusest välistatakse tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse ja surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlused kui ajakulukad ja keerulised vaidlused.

Töövaidluse menetluse liigid

Eelnõuga lisatakse menetlusliigina kirjalik menetlus. Vaidluses, kus isik, kelle vastu nõue on esitatud, seda täies ulatuses kirjalikult tunnistab, antakse töövaidluskomisjoni juhatajale õigus nõue ainuisikuliselt rahuldada.Eelnõuga sätestatakse töövaidluskomisjonile kohustus suunata pooli kompromissile ning antakse töövaidluskomisjoni juhatajale pädevus teha kompromissi kinnitamise määrus. Kompromissi kinnitamine määrusega sätestatakse ühe menetluse lõpetamise alusena. Selliselt on menetluse lõpetamise juriidiline alus ja tegelik tulemus omavahelises seoses.Lisaks võimaldatakse eelnõuga lepitusmenetluse läbiviimist töövaidluskomisjonis. Lepitusmenetluse eesmärgiks töövaidluskomisjonis on võimaldada töövaidluskomisjoni juhataja kui lepitaja juhendamisel jõuda anonüümselt ja vähem bürokraatlikumalt mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. Lepitusmenetluse eelduseks töövaidluskomisjonis on poolte vastavasisuline kokkulepe.

Rahalised nõuded

Eelnõuga sätestatakse, et kuni 6400 euro suuruseid rahalisi nõudeid menetleb töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt ja kirjalikult.

Eelnõuga kaotatakse töövaidluskomisjonile esitatava rahalise nõude piirmäär.

Vastunõuete esitamine ja nõuete liitmine

Eelnõuga võimaldatakse liita avaldused ühte menetlusse, kui see on vaidluse lahendamise eesmärgil mõistlik ja asjakohane, ning esitada samas asjas või samal lepingulisel alusel avalduse esitanud poolele vastunõue. Seejuures võimaldatakse ka nõuete eraldamist kui töövaidluskomisjoni juhataja kaalutlusel on avalduses esitatud nõuete või vastunõude hulgas oleva nõude lahendamine eraldi menetluses kiirem ja lihtsam.

Täiendavalt on töövaidluskomisjonil eelnõus sätestatud menetluse üldpõhimõtetest lähtuvalt kohustus menetlus läbi viia efektiivselt, lihtsalt ja kiirelt ning võimalikult väikeste kuludega.

Eelnõuga saad lähemalt tutvuda SIIN.

Allikas: Eelnõude infosüsteem