Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Käibe tekkimise aeg kinnisasja puhul
Teatud juhtudel on käibe tekkimise aeg oluline isegi tunni täpsusega. Loe, millal ja miks ning kuidas asjasse puutub maksuhaldur.
Kinnisvaratehingute käibemaksuga maksustamine
Veebiseminar toimub 22. veebruaril kell 11.00-12.30 internetis Äripäeva veebiseminaride keskkonnas.
Veebiseminari viib läbi Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht Tõnis Elling
Lisainfo ja registreerimine SIIN.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt tekib kauba käive siis, kui kaup ostjale lähetatakse või talle kättesaadavaks tehakse või kui kauba eest raha laekub. Kumb sündmus varem juhtub, selle järgi määratakse ka käibe tekkimise aeg. Tavalise siseriikliku käibe puhul ei mängi käibe tekkimise aja puhul mingit rolli arve väljastamise aeg.
Kui üldjuhul ei ole käibe tekkimise aeg mitte niivõrd tundide vaid ikkagi päevade küsimus, sest sellest sõltub, millises perioodis käibemaksu tuleb deklareerida ja maksta, siis teatud juhul on käibe tekkimise aeg oluline isegi tundide lõikes.
KMS § 16 lg 3 p 2 sätestab, et kinnisaja võõrandamist saab vabatahtlikult maksustada enne käibe toimumist sellest maksuhaldurit kirjalikult teavitades. Seega võib kinnisasja võõrandamisel väga oluliseks muutuda käibe tekkimise aeg. Kinnisasja võõrandamine on notariaalne tehing. Tasub teada, et käivet ei tekita mitte asjaõigusliku lepingu sõlmimine vaid ikkagi see, millal kinnisasja eest raha laekub või kinnisasi ostjale kättesaadavaks tehakse. Nii võib vabalt juhtuda, et kinnisasja käive tekib mitu päeva hiljem, kui osapooled notari juures lepingu sõlmisid. Kui ostja tasub ostusumma notari deposiitkontole, siis ei saa seda lugeda veel raha laekumiseks müüjale. Ja kui pooled leppisid näiteks kokku, et müüdava maja võtmed antakse üle alles pärast raha laekumist, siis võib vabalt juhtuda, et notar kannab oma kontolt raha üle hiljem ja seega tekib ka kauba käive selle järgi hiljem.
Kui tulla tagasi KMS § 16 lg 3 p 2 sätestatud regulatsiooni juurde, siis vabatahtlikust maksustamisest mitteõigeaegne teavitamine toob ostjale kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu. Nii on tänane Eesti halduspraktika välja kujunenud, et kui maksumaksja lisab maksuvaba kinnistu müügile vabatahtlikult käibemaksu ja ei informeeri õigeaegselt sellest maksuhaldurit, siis tuleb tal müügikäibemaks riigile ikka tasuda, aga ostjal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest käibemaks on alusetult lisatud. Arve ei vasta nõuetele. Tekib olukord, kus riik saab müüja käest käibemaksu, aga ostjale seda ei tagastata. Olukorras, kus tehingu pooled saavad vabatahtliku maksustamise teavitamise vajadusest aru alles notari juures tehingut sõlmides, kui tehingu nõustaja või notar selle teemaks võtab, pole veel tegelikult hilja maksuhaldurile teadet saata.
Seadus ei täpsusta, mis moodi peab maksuhaldurile teate saatma. Tähtis on see, et see oleks tehtud kirjalikult. Nii võib seda teha meili teel või läbi teadete edastamise e-maksuametis.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele