26. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Maa ümberhindamine avaliku sektori üksuste finantsaruannetes

Maa soetusmaksumuse asendamine ümberhinnatud väärtusega
Maa soetusmaksumuse asendamine ümberhinnatud väärtusega  Foto: https://pixabay.com

Loe, miks, millal ja kuidas peavad avaliku sektori üksused finantsaruannetest maa ümber hindama.

Avaliku sektori üksused, kes lähtuvad raamatupidamise korraldamisel avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, peavad põhivara objekti, sealhulgas maa, algse soetusmaksumuse juhendi § 45 lõige 1 kohaselt  asendama ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust:

põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.

Muudel juhtudel põhivara ümberhindamine lubatud ei ole ning materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord. Üldjuhul on üldeeskirja kohaselt põhivara ümberhindlust lubatud läbi viia kuni 31.12.2005, kuid kui see jäi teatud põhjustel selleks kuupäevaks läbi viimata, tuleb seda teha esimesel võimalusel järgmistel perioodidel.

Selliste kinnistute puhul, kus informatsioon maa eraldiseisva soetusmaksumuse kohta puudub, tuleb läbi viia ümberhindlus ning kajastada maa vastavalt ümberhinnatud väärtusele bilansis eraldi objektina. Sealjuures, vastavalt juhendi § 45 lõikele 3 on maad lubatud hinnata ümber vaid ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.

Maa maksustamishinna arvutamise korra § 2 järgi leitakse maatüki maksustamishinna arvutamiseks hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub, ning maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi.

Maatüki maksustamishind on sisuliselt maatüki pindala maakatastri andmetel korrutatud maatükile vastava hinnatsooni väärtusega eurodes.

Hinnatsoonide kaartidega saab tutvuda maa asukohajärgses kohalikus omavalitsusüksuses, maavalitsuses ja Maa-ametis. Hinnatsoonid on leitavad Maainfo kaardirakenduses (valida tuleb hinnatsoonide kiht).

Allpool on toodud näitena Eesti suuremate linnade hinnatsoonide kaardid:

TallinnTartu (kaardikihiks valida: maakorraldus/ hinnatsoonid)Pärnu

Lisadega (maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa) saab tutvuda  Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. 2001. aasta maa korralise hindamise tulemused eurodes on leitavad ka Maa-ameti koduleheküljel.

 

Autor: Liina Oolup , BDO Eesti vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor Jekaterina Trunin, BDO Eesti vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne LõhmusärijuhtTel: Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt