Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bitcoinide kajastamine raamatupidamises
Kuna bitcoinide kajastamist ettevõtte raamatupidamises ei reguleeri ka Eesti hea raamatupidamistava, tuleks sellises olukorras lähtuda rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) kirjeldatud põhimõtetest. Mida siis silmas pidada?
Bitcoin on 2008. aastal loodud krüptoraha, mis on digitaalraha üheks alaliigiks. Krüptoraha rahasüsteemi olulisemateks tunnusjoonteks on matemaatilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv ning vastavalt kasutajate käitumisele dünaamiliselt muutuv maksete süsteem ning peer-to-peer (P2P) võrgu läbipaistvus.
Erinevalt valitsuse poolt emiteeritud rahast, mille käibel olevat kogust saab vajadusel muuta, on bitcoinide puhul tegemist deflatsioonivaba rahaga ning võrku on disainitud fikseeritud summa: 21 miljonit krüptoraha ühikut ning seda kogust muuta ei saa.
Bitcoinides on võimalik teatud kaupmeeste juures tasuda kaupade ja teenuste eest. Näiteks aktsepteerivad bitcoine maksevahendina mitmed väiksemad kodu- ja välismaised veebipoed. Interneti valuutavahetustes on bitcoine võimalik vahetada erinevate valuutade vastu. Tuntuima vahetusbörsid on Coin Market Cap, Bitfinex, Kraken ja Coinbase.
Tänu sellele, et bitcoinide kasutamine on kiire ja lihtne, turvaline ja privaatne, suhteliselt odav ning globaalselt aktsepteeritav, on bitcoinid viimaste aastatega muutunud levinuimaks krüptorahaks.
Kuna bitcoinide süsteem on isereguleeruv, siis suurenenud kasutamise mahuga tõuseb ka bitcoinide väärtus. Siiani on bitcoinide väärtuse muutus olnud ka suhteliselt drastiline: näiteks 2016.a jooksul on bitcoinide väärtus kasvanud 427,23 USDst seisuga 31.12.2015 954,12 USDni seisuga 31.12.2016).
Bitcoinide kajastamine raamatupidamises
Bitcoinid on nii Eesti kui ka Euroopa seadusandluses valdavalt veel reguleerimata mõiste. Siiski hakkab maailma tasandil välja kujunema juba teatud praktika.
Kuna bitcoinide kajastamist ettevõtte raamatupidamises ei reguleeri ka Eesti hea raamatupidamistava, tuleks sellises olukorras lähtuda rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (IFRS) kirjeldatud põhimõtetest. Bitcoinide puhul on tegemist suhteliselt uue krüptorahaga, seega ka IFRSid nende kajastamist samuti otseselt ei reguleeri.
Üks võimalus oleks kajastada bitcoine raamatupidamises kui finantsinvesteeringut. IAS 32 (Finantsinstrumendid) järgi on finantsinstrument leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Kuna bitcoinid ei kujuta endast lepingulist õigust saada finantsvara, siis kajastamine finantsinstrumendina ei oleks õigustatud.
Järgmine võimalus võiks olla bitcoinide kajastamine raha kirjel arvestades asjaolu, et bitcoinide näol on tegemist likviidse vahendiga, mida saab igal ajahetkel vahetada klassikalise valuuta vastu ning mille eest saab osta ka kaupu ja teenuseid. IAS 7 (Rahavoogude aruanded) defineerib raha kui raha kassas ja pangas ning nõudmiseni hoiused, krüptoraha see definitsioon ei hõlma. Lisaks peab vastavalt IAS 7-le valuuta olema ringlusesse lastud keskpanga poolt, seega bitcoinide kajastamine rahana ei oleks õigustatud kuna need ei ole väljastatud ühegi keskpanga poolt. Samuti on vastuargumendina rahana kajastamisele toodud bitcoinide väärtuse väga suurt kõikumist.
Hetkel kuum
Praktikas lähtutakse bitcoinide kajastamisel pigem IAS-st 2 (Varud). Põhjuseks, et tegemist on likviidse varaga, mis ei ole küll raha, kuid tõenäoliselt käibib see vara siiski ettevõtte tavapärase äritsükli käigus. IAS 2 järgi kajastatakse varud soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Samas annab IAS 2 reguleeritud turul kaubeldavate varude vahendajatele ja maakleritele võimaluse kajastada varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande, mis on seni ka bitcoinide puhul enim kasutust leidnud arvestuspõhimõte.
Raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtteid kirjeldavas lisas tuleks kindlasti avalikustada, milline on bitcoinide kajastamise arvestuspõhimõte, missuguse reguleeritud turu hindades on bitcoinid bilansis kajastatud ning millisel kasumiaruande kirjel kajastatakse õiglase väärtuse muutusest tekkinud kasumit ja kahjumit.
Loodetavasti jõuavad ka rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning Eesti hea tava peatselt krüptoraha valdkonnas täpsemate suunisteni, et mitte ajale jalgu jääda.
Autor: Ree Teinberg,BDO Eesti partner, vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor Jekaterina Trunin,BDO Eesti vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele