Väldi pakendiaruandluse komistuskive

Kokkuvõtvalt võib välja tuua kolm peamist komistuskivi pakendiaruandluses:

teadmatus - millised pakendid kaasata aruandlusesse;oskamatus pakendeid kaasata;sobiliku pakendiandmete kaardistamise hetk ehk sisendandmete tekkemomendi valimine.

Kõige suuremaks aruandluses tekkinud vigade põhjuseks on osutunud rühmapakendi puudulik kirjeldus kaubaarvetel. See on vaid üksikutel juhtudel kirjeldatud koguseliselt (kastide, pakkide või aluste arv), kuid peaaegu alati puuduvad rühmpakendi kohta nii pakkematerjali kui massi andmed.

Selle määramise ainus võimalik aeg on kauba lattu saabumise hetk. Hiljem, kui kaup on ladustatud ja rühmapakendid osaliselt või täielikult eemaldatud või laost välja saadetud, on selle mahtude taasesitamine raskendatud ja neid ei saa käsitleda objektiivse tõendida aruandluse sisendis.

Korrektselt kirjeldatud rühmapakend on pakendiaruandluses võtmetähtsusega, kuna moodustab keskmise ettevõtte näitel koguseliselt väga suure osa (tavaliselt üle 50%) kogu pakendi kogusest.

Rühmapakendi olemus (materjal ja kaal) on tingitud erinevatest asjaoludest:

-          see lihtsustab kauba käsitsemist ladustamisel ja transpordil;

-          aitab säilitada toote omadusi;

-          kaitseb kaupa transportimisel võimalike kahjustavate keskkonnamõjude eest (niiskus, külm jms).

Rühmapakendi puhul on olulisim õige ajahetk

Kogemuslikult teame, et korrektse pakendiaruandluse loomiseks on kõige tähtsam määrata rühmapakendite materjalid, kogused ja kaalud õigel ajahetkel. Siinkohal kirjeldame enam esinenud rühmapakendiga seotud probleemide tagamaid.

Kauba tootja on varunud oma lattu kauba pakendamiseks ja transportimiseks rühmapakendid omal valikul (pakendi hinnast, kahjustuse riskist, tarne kiirusest, transpordi liigist, enamlevinud partiide suurustest olenevalt jne) ja kasutab neid oma reeglistiku kohaselt.

Vaid üksikutel juhtudel esineb olukordasid, mil kauba tootja toodab vaid ühetüübilist kaupa, tema saadetised on sarnased ja fikseeritud kogustes, ühtemoodi pakendatud rühmapakendisse.

Hoolimata sellest, et saadetised erinevad nii sisult kui koguselt, on kõikide ettevõtete eesmärgiks hoida oma transpordi ja logistika kulud võimalikult madalad. Selleks kasutatakse saadetise komplekteerimisel maksimaalselt ära kogu võimalik veomaht.

Sõltuvalt toote kaalust, väärtusest jms valitakse sobilik rühmapakend.

Toote mass ja maht tingivad rühmapakendi omadusi: materjali paksus, tugevus, maksimaalne ühikute arv rühmapakendis jms.

Pakkekile kasutamine sõltub eelkõige 1) võimalike niiskuskahjustuste vältimisest 2) vajadusest fikseerida tugevamalt komplekteeritud saadetis 3) transpordivigastuste vältimisest.

Kaubadokumentides on mõningatel juhtudel kirjeldatud küll müügipakendi info, kuid reeglina puudub seal täielik informatsioon rühmapakendi kohta.

Kui kaubad on rühmapakendist välja võetud ja antud rühmapakendit ei ole selgelt eraldi ladustatud, on selle hilisem koguse määramine võimatu. Erinevad Euroopa Liidu pakendiettevõtted kirjeldavad rühmapakendi mahu erinevalt kuna selleks ei saagi luua ühtset standardit – rühmapakendi omadused sõltuvad transpordiliigist, kauba väärtusest, tarnekiirusest, kaubamahust ning hetkel kauba saatja laos olemasolevast rühmapakendist. Korrektset pakendiinfot kauba saatja kaubaarvetel või saatedokumentidel reeglina ei kajasta.

Olles kursis rühmapakendite andmete kogumise keerukusega, soovitame alustada aruandlusesse kaasatavate pakendiandmete kogumist just rühmapakendi kaasamisest ja selle võimalikult täpsest kaardistusest.

Parim hetk pakendiandmete loomiseks on vahetu kauba lattu saabumine – sel hetkel on kaardistamiseks olemas kogu pakend.

Kaalumisi tuleb korrata, iga tooterühma korduskaalumise intervall tuleb otsustada eraldi, olenevalt selle tooterühma rühmapakendi dünaamilisusest.

 

Autor: A-Tolliagentuur