E-arvete kohustus ja tähtajad täpsustusid

Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seadusega (259 SE) reguleeritakse e-arvete kasutamist avalikus sektoris ning muudetakse raamatupidamise algdokumendile esitatavaid nõudeid.

E-arve on seaduse kohaselt arve, mille kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama.

Avalikul sektoril kohustus, erasektoril võimalus

Seaduse algatamisel oli selles ka kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 oleks avalikule sektorile esitatav arve pidanud nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve. Seaduse teisel lugemisel kaotati see kohustus ära ning vastu võetud seaduse kohaselt minnakse üle vabatahtlikkuse põhimõttele – soovi korral on ettevõtjal võimalus e-arve esitada. Kui see esitatakse, siis alates 2017. aasta 1. juulist peab see e-arve vastama juhendile või Euroopa standardile. Avalikul sektoril tekib kohustus masinloetavaid arveid vastu võtta, kui neile soovitakse selliseid esitada alates 2017. aasta 1. märtsist.

Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks kokkuhoidu. Seetõttu töötab Rahandusministeerium edasi e-arvete kohustuslikuks muutmise nimel otsides lahendusi, mis ei koormaks ülemäära erasektorit ning võimaldaks erinevatel majandustarkvaradel operaatori vahenduseta e-arvete edastamist ja vastuvõtmist. E-arvetele ülemineku sujuvuse tagamiseks võimaldab riik mikro- ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtetel kasutada e-arvete koostamiseks ja edastamiseks registrite ja infosüsteemide veebipõhist tarkvara aastatel 2017-2018 tasuta.

Seadusega muudetakse raamatupidamise algdokumendile, näiteks lepingutele, kviitungitele, aktidele, saatelehtedele esitatavaid nõudeid, et lihtsustada nende koostamist ning vältida mittevajalikke andmete esitamist.

Algdokumendil vaid 3 nõuet

Algdokumendi kohustuslikeks nõueteks jääb ainult majandustehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Täiendavad nõuded jäävad kehtima üksnes raamatupidamise kohustuslaste vahel esitatavatele arvetele, näiteks kahe ettevõtja vahelisel müügiarvel.