Maksuauk on muutnud kuju

Ettevõtjate endi arvates on suuremad maksuaugu tekitajad peamiselt väike- ja keskmised ettevõtted, kus majandusarvestus ja raamatupidamine on oluliselt lihtsamad kui suurtes, kus rakendatakse palju rohkem automatiseeritust.

Kaubandus- Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tutvustas sel nädalal ettevõtjate hulgas läbi viidud ümbrikupalkade maksmise küsitluse tulemusi ja MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann rääkis 2015. aasta maksukahju suurusest ja struktuurist.

Tingituna ettevõtjate poolsest ümbrikupalkade maksmise ja ebaausa konkurentsi murest viis Kaubandus-Tööstuskoda koos Maksu- ja Tolliametiga 2016. aasta oktoobris läbi uuringu, mille käigus esitati ettevõtjatele 21 küsimust. Vastanuid oli 336, neist enamik Harjumaal tegutsevad ettevõtted (66%).

Selgus, et ettevõtjate arvates on peamised ümbrikupalga maksmise põhjused endiselt kõrged tööjõumaksud (55,30%), kulude kokkuhoid (21,70%) ja konkurentsieelise saavutamine (21%).

Töötajad küsivad ümbrikupalka peamiselt oma sissetulekute varjamiseks kohtutäituri või mõne teise võlanõudja eest (37,5%), kartuses kaotada toetuseid (näiteks töötuskindlustusmakseid (4,5%)) ning ka sooviga saada suuremat palka (9,5%). Reeglina töölepingut ei sõlmita, kui tööandja ümbrikupalga maksmisega nõus ei ole.

Uuring näitas, et võrreldes 2014. aastaga on ümbrikupalkade maksmine vähesel määral langenud, kuid endiselt on ehitussektor suurim ümbrikupalga maksja(92%), millele järgneb majutus- ja toitlustussektor (76%). Vastanute arvates on probleemsemad peamiselt väike- ja keskmised ettevõtted, kus majandusarvestus ja raamatupidamine on oluliselt lihtsamad kui suurtes, kus rakendatakse palju rohkem automatiseeritust.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on töötajate register küll vähendanud täiesti mustalt makstavat töötasu, kuid osalist ümbrikupalga maksmist see oluliselt vähendanud ei ole.

Vastanute hinnangul peaks probleemi leevendama riigihangete regulatsiooni muutmine (näiteks peab hanke võitja suutma tõendada, et maksab oma sektoris teatud protsendi kõrgemat töötasu) ja sotsiaalne või ühiskondlik kontroll (töötajate arv, maksude ja käibe numbrid avalikuks).

Maksuaugu struktuur on muutunud

MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul oli 2015. aasta maksuauk 419 miljonit eurot (2014.a. 393 miljonit). Maksuaugu struktuur on muutunud -käibemaksukahju jätkab kahanemist, seda suuresti tänu 1000-euroste arvete deklareerimisele, kuid tööjõumaksude osas on maksukahju suurendanud.

Suurima maksukahju, s o 15 % kogu maksukahjust, on tekitanud ehitussektor osalise ümbrikupalga maksmisega. Keskmine neto tunnipalk ehitussektoris oli 2016. aastal 4,7 eurot. Teadaolevalt alla 6-eurose neto tunnipalga spetsialist ehitussektoris tööle ei lähe. Üle 6 eurost neto tunnipalka saab MTA andmetel ainult 24% ehitussektori töötajatest. Regiooniti on madalaim tunnipalk Ida- Virumaal (3,4 eurot). Kuid suurima maksukahju toob siiski Harjumaal tegutsev ehitussektor 5,3-eurose keskmise tunnipalgaga ja seda just ettevõtete rohkuse tõttu piirkonnas.

MTA plaanib edaspidi rohkem teha koostööd erasektoriga, suurendada läbipaistvust ja rakendada riskianalüüsil põhinevat kontrolli.

Ümbrikupalga saaja loobub:

-          ravi- ja pensionikindlustusest;

-          tööõnnetushüvitisest- ja töötukindlustusest;

-          seadusandlikust kaitsest tööandja eest;

-          võimalusest saada korralikku emapalka;

-          võimalusest saada pangalaenu.

Autor: Külli Reino, raamatupidaja.ee