Kassapuudujäägi hüvitamine

Kassa puudujäägi kinnimaksmine on oma olemuselt kahju hüvitamine. Töölepingu seaduse kohaselt vastutab töötaja tekitatud kahju eest, kui ta on selle tekitamises süüdi või kui poolte vahel on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel saame rääkida ainult süülisest vastutusest.

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Selle kindlakstegemisel tuleb arvestada nii tööandja tegevuse kui töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi ja tema võimeid ning omadusi. Klienditeenindaja töös, kes lööb arveid  kassase, tuleb näiteks arvestada, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas töötaja on saanud vastava väljaõppe, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid jne.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt oma tööl oodatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui aga ei ole järginud, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele - tahtlikult või hooletuse tõttu – tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kahju hüvitamiseks tuleb tööandjal tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja(d) on tuvastatavad, tuleb tööandjal selgitada, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest. Hooletuse korral ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada nii töötaja tööülesandeid, talle antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevaid riske, süü astet jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamata ning tema ei ole oma töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist töövaidlusorgani kaudu (töövaidluskomisjon või kohus).

Kui aga tööandja soovib puudujääki töötasust kinni pidada, tuleb selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi.

Töölepingu seadus ei reguleeri jootrahaga seonduvat. Jootrahade osas peaksid töötajad teadma, et Maksu-ja Tolliamet käsitleb seda kui tulu, mille pealt tuleb maksta ka maksud. Kui töötaja saab jootraha sularahas, tuleb sellelt maksta tulumaks. Kui jootraha jäetakse pangakaardiga ning tööandja jaotab selle töötajate vahel ära, on tegemist töö eest saadava tuluga ning selle pealt tuleb tööandjal maksta ja kinni pidada maksud ja maksed. Ja ainult viimasel juhul saame rääkida sotsiaalsetest garantiidest (nt ravikindlustus jms) kuna sularahas jäetava jootraha pealt sotsiaalmaksu ei maksta.