Oleme paberipõhisest maailmast jõudmas digimaailma. Kasutame pidevalt e-riigi, sealhulgas e-maksuameti teenuseid, rääkimata e-parkimisest, e-kaubandusest, e-koolist ja paljust muust.

- Ülle Pärl analüüsib (digi)raamatupidamise seaduse muudatusi
- Foto: erakogu
Masinad suhtlevad omavahel inimese otsese sekkumiseta ning paljud majandustehingud, mis varem nõudsid inimese osalemist, on üle kolinud digimaailma. Võtame kasvõi igapäevase teenuse – telefoni ja interneti kasutamise. Masinad pakuvad teenust, arvutavad kokku minutid ja andmemahud, saadavad arve ja maksavad selle arve ka ära. Sageli on puudu veel ainult üks lüli – kõik kirjeldatud protsessis kajastuv peaks/võiks raamatupidamissüsteemi ja sealt ka vastavatesse aruannetesse jõudma inimese abita. Digitaalselt ja automaatselt. Selle viimase lüli, raamatupidamise digiteerimise raamistiku ja võimaluste loomisega seoses algatatigi raamatupidamise seaduse muudatused.
Seotud lood
Laomajanduse ja tarneahelate probleemid on ettevõtetele tuttavad juba aastakümneid: andmed on laiali erinevates süsteemides, tarkvarad ei suhtle omavahel piisavalt, varud liiguvad vales tempos ja töötajad kulutavad märkimisväärse osa ajast lihtsalt asjade otsimisele.