Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord

Alates 2011. aastast saavad kõik maksukohustuslased valida kassapõhise käibemaksuarvestuse, kui nende aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Enne 2011. aastat oli see lubatud vaid FIE-dele. Kassapõhist käibemaksuarvestust pidav maksukohustuslane teavitab kas enda maksukohustuslasena registreerimise taotluse esitamisel või hiljemalt erikorra rakendamisele eelneval maksustamisperioodil maksuhaldurit kirjalikult maksustamisperioodist, millest alates ta hakkab erikorda rakendama. 200 000 euro piirmäära arvestust peab maksukohustuslane kassapõhiselt. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.

Kui maksukohustuslane on valinud kassapõhise käibemaksuarvestuse, siis on sellest hoolimata rida tehinguid, mille puhul tuleb pidada tavakorras käibemaksuarvestust. Erikorda ei saa rakendada järgmiste tehingute puhul:

1) kauba import;

2) liikmesriikidevahelised tehingud (kauba ühendusesisene käive ja ühendusesisene soetus);

3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele KMS-i § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud sellise teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;

4) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult sellise teenuse saamine, mille käibe tekkimise koht on Eesti;

5) pikaajalised tehingud; st tähendab, et kauba või teenuse eest tasumine toimub lepingu, näiteks liisingulepingu alusel kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva pikema perioodi jooksul kui kolm kalendrikuud.

Kassapõhist käibemaksuarvestust pidav maksukohustuslane loeb oma käibe tekkimise ajaks (v.a eelnevas viies punktis loetletud tehingud, mille osas ei saa kassapõhist arvestust pidada):

1) päeva, mil kauba või teenuse eest laekus makse või

2) omatarbe korral päeva, mil kaup või teenus ettevõtlusega mitteseotult kasutusele võeti.

Kui kassapõhist käibemaksuarvestust pidav ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse. Kui kassapõhist käibemaksuarvestust pidavast ettevõtjast sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev. Kui lähetatud kaupade ja osutatud teenuste eest ei ole tasutud ning erikorda rakendav maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslaste registrist, siis loetakse käive toimunuks maksustamisperioodil, mille eest kuulub esitamisele viimane käibedeklaratsioon.

Erikorra rakendamisel tekib kauba soetamisel või teenuse saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus pärast kauba või teenuse eest tasumist. Kauba soetamise või teenuse saamise eest osalisel tasumisel on õigus sisendkäibemaks maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.

 

Erikorra rakendamisest loobumiseks teavitab maksukohustuslane sellest maksuhaldurit kirjalikult hiljemalt loobumisele eelneval maksustamisperioodil ning kohustusliku loobumise (käive ületab 200 000 eurot aastas) juhtumil hiljemalt esimesel maksustamisperioodil, millest alates ta loobus erikorra rakendamisest. Sisuliselt võib erikorda rakendav maksukohustuslane erikorrast loobuda ja seda uuesti rakendama hakata kasvõi ülekuuti.

 

Maksukohustuslasel on kohustus erikorra rakendamisest loobuda, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Nimetatud suurusega käibe tekkimisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast erikorda ei rakendata. Maksustatava käibe piirmäära arvestamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist.

Erikorra rakendamise lõppemise järel arvestab maksukohustuslane erikorra rakendamise perioodil lähetatud ja kättesaadavaks tehtud kaubalt ja osutatud teenuselt käibemaksu ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu KMS-i §-s 44 sätestatud korras. Enne erikorra rakendamist toimunud käibe ning soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestamisel kohaldatakse käibemaksuarvestuse üldkorda.

Erikorda rakendav maksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni lisa koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni lisa vormil kajastatakse andmed väljastatud ja saadud arvete kohta. Sealhulgas kajastatakse andmed arvete kohta, mis on käibedeklaratsioonis deklareerimata. Käibedeklaratsiooni lisa vormi ja selle täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.

 

 

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht