Tihtipeale arvatakse, et kui käibemaksukohustuslane arve esitab, siis peab sinna ilmtingimata käibemaksu lisama. On see aga õige ja lubatud?
- Kas kahju hüvitamine või kulude kompenseerimine on käive? Foto: Pixabay
Kõik, mille eest saab kliendile arve esitada ei ole kaup ega teenus ega ka selle tõttu käive. Ekslikult kiputakse arvama, et kui käibemaksukohustuslane arve esitab, siis peab sinna ilmtingimata käibemaksu lisama. Maksumaksjad on harjunud, et kaupade ja teenuste müüki tuleb käibemaksuga maksustada. Maksumaksjad teavad, kõik, mis ei ole kaup, on teenus. Keerulisemaks läheb aga asi selles osas, et mingid tegevused ei ole kumbki. Ei kaup ega teenus.
Teenuse käive on käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lõike 1 kohaselt teenuse osutamine ettevõtluse käigus ja teenuse omatarve. Teenuse käive on ka mitme eri teenuse üheaegne osutamine. Näiteks kauba kasutusrendile andmisel, kui lisaks renditasule saab rendileandja ka intressi ja see on lepingus eraldi välja toodud, on tegemist kahe eri teenuse üheaegse osutamisega: kauba rendileandmise teenuse (selle teenuse hinnaks on renditasu) ja liisingutehinguga seotud finantsteenusega (selle teenuse hinnaks on intress). Seejuures tuleb arvestada, et kauba rendileandmise teenuse käive maksustatakse 20%-lise käibemaksuga, liisingutehinguga seotud finantsteenuse käive on aga reeglina maksuvaba, kuigi maksuhaldurit eelnevalt teavitades võib ka selle teenuse maksustada. Kui lepingus intressi maksmist eraldi ei nimetata ja arve esitatakse rentnikule ainult renditasu kohta (mis sisaldab ka seda osa rentniku poolt makstavast tasust, mida mõnes teises lepingus on nimetatud intressiks), on tegemist üksnes kauba rendileandmise teenuse osutamisega ning kogu teenuse hind kuulub alati käibemaksuga maksustamisele.
Kui tulla tagasi teenuse mõiste juurde, siis tasub teada olulisi Euroopa Kohtu otsused selle kohta, mida tuleb käsitada tasu eest teenuse osutamisena kuuenda direktiivi tähenduses (tänaseks siis käibemaksudirektiiv 112/2006/EÜ). Näiteks kohtuasjas C-102/86otsustas Euroopa Kohus, et tehingut saab käsitada tasu eest teenuse osutamisena vaid juhul, kui eksisteerib otsene seos osutatava teenuse ja teenuse osutajale makstava tasu vahel.
Teenuse täpne definitsioon on sätestatud KMS-i § 2 lõike 3 punktis 3: teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi (seda loetakse varaliseks õiguseks) võõrandamine, mis sama lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning ostja tellimuse järgi spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvara või teabega andmekandja.
Tähelepanuväärne on siinkohal Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-215/94: piima tootmise lõpetamist, kui selle eest saadakse riigilt kompensatsiooni, ei saa sellegipoolest käsitada tasu eest majandustegevusest hoidumisena ja seega teenuse osutamisena, sest riik ei saa sellest, et farmer piima tootmise lõpetab, mingit hüve.
Oluline on hüve saamine
Seega otsustamaks, kas mingi tehing on teenus või mitte, tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kas teine isik saab tehingu tulemusena mingi hüve või mitte.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et kahju hüvitamine või kulude kompenseerimine ei ole teenus ega ka käive. Kahju hüvitamise korral ei saa isik mingit hüve, lihtsalt taastatakse esialgne olukord. Sama põhimõte on ka kulude kompenseerimise korral. Ei osutata teenust, vaid kompenseeritakse kellelegi kulutused, mis tema on teinud kellegi teise eest. Seega tasub olla tähelepanelik arvete esitamisel - mitte igale poole ei ole vaja käibemaksu lisada.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Seotud lood
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele