Kaubandus-Tööstuskoda tutvustab pakendiseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse poodidel tasuta jagada väikseid kilekotte ning seatakse suurematele kilekottidele miinimumhind 0,3 eurot.
- Järgmisest aastast keelatakse väikeste kilekottide tasuta jagamine Foto: Pixabay
Mis on olulisemad muudatused?
Alates 1. juulist 2017 ei või kassas tarbijale tasuta kättesaadavad olla väikesed kilekotid.Eelnõu kohaselt peavad poed alates 1. juulist 2017 pidama arvestust suurte ja väikeste kilekottide üle. Poed peavad pakendiregistrile esitama andmed selle kohta, kui palju kilekotte on tarbijatele müüdud või tasuta üle antud. See kohustus kehtib vaid poodide osas, mille pindala on suurem kui 100 m2. Andmed tuleb esitada ühe juriidilise isiku kohta, mitte iga müügikoha kohta eraldi.Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi väikesed kilekotid olla poes tarbijale kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui see on vajalik toidu hügieeni eesmärgil. See tähendab, et nt lahtist hakkliha on lubatud väiksesse kilekotti pakkida, kuid banaane, sibulaid või kartulit mitte.Eelnõuga soovitakse alates 2019. aasta algusest kehtestada suurtele kilekottidele miinimumhind, mille suurus on 0,3 eurot.Poodidel tuleb eelnõu jõustumisel pakkuda tarbijatele kauba pakendamiseks ka muid võimalusi kui kilekotid.Vältida tuleb oksüdantide toimel lagunevate kilekottide müüki või tasuta jagamist.
Mis on muudatuste eesmärk?
Peamine eesmärk on vähendada kilekottide kasutamist, et need ei saastaks keskkonda. 2019. aastal peaks suurte kilekottide tarbimine jääma alla 90 kilekoti aastas inimese kohta ning 2025. aastaks peab see näitaja olema alla 40. Uuringu kohaselt tarbitakse Eestis täna ca 40 suurt kilekotti.
Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad kõiki ettevõtteid, kes annavad tasuta või müüvad kilekotte tarbijatele.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 9. septembriks e-posti aadressile [email protected].
Pakendiseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda siin:
Eelnõu SeletuskiriAutor: Kaubandus-Tööstuskoda
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.