Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksukohustuslase registrist kustutamine
Riigikohus tegi 25. aprillil 2016 aastal otsuse nr 3-3-1-79-15, milles käsitles isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise temaatikat.
Vaadeldavas kaasuses kustutas maksuhaldur maksukohustuslase käibemaksukohustuslaste registrist põhjusel, et äriühing ei esitanud piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta.
Ettevõtlusega tegelemise kontrolli käigus ilmus maksukohustuslase esindaja maksuhalduri juurde ja andis seletusi ning hiljem vastas e-kirjaga seletuste andmisel vastamata jäänud küsimustele. Äriühing esitas 46 lehel dokumendid erinevate äriühingutega tehtud tehingute kohta ja valikulised väljavõtted äriühingu pangakontodest. Maksukohustuslane ei esitanud siiski kõiki nõutud dokumente. Samuti väitis maksuhaldur, et esindusõigusliku isiku selgitused olid liiga üldised. Maksukohustuslasel puudusid igapäevased äritegevust tõendavad kulutused, nagu kulud sidevahenditele, kontoril ja ka palgakulud. Maksuhaldur väitis, et esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust, jättes esitamata maksuhalduri nõutud muud dokumendid. Maksuhaldur selgitas ise välja, et maksukohustuslane esitas tõendid ainult 12,59% tehingute kohta. Ülejäänud 87,41% osas on äriühing teinud tehinguid äriühingutega, kes ei ole maksuhaldurile kättesaadavad.
Maksukohustuslane väitis vastu, et esitatud dokumentidega on tema ettevõtlus piisavalt tõendatud. Tehingute, mille toimumist MTA kahtluse alla ei seadnud, maht ületab KMS § 19 lg?s 1 toodud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piimäära, mille ületamisel tekib isikul käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus. Ehk, siis maksuhaldur kustutas isiku registrist, aga teisalt on tema poolt aktsepteeritud tehingute maht üle kohustusliku registreerimise piirmäära. Seega peaks maksukohustuslane kohe pärast registrist kustutamist ennast uuesti käibemaksukohustuslaseks registreerima.
Riigikohus on varem märkinud, et KMS § 22 lg 3¹ sõnastusest ja seaduseelnõu seletuskirjast tulenevalt on ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus maksukohustuslasel [1]. Seega on ettevõtlusega tegelemise tõendamine eelkõige maksukohustuslase ülesanne. Kui maksukohustuslane on esitanud ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks piisavalt dokumente ja andnud seletusi, ei saa asjaolu, et ta ei esitanud kõiki maksuhalduri nõutud dokumente või etteheited tema maksukäitumisele, anda alust järelduseks, et ta ei tegele ettevõtlusega või et ta ei ole ettevõtluse tõendamiseks dokumente esitanud.
Ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul on tegemist maksukontrolli eriliigiga, mille tulemuseks võib olla isiku registrist kustutamine. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärgiks ei ole isiku maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll ega isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.
Praegusel juhul alustas maksuhaldur isiku ettevõtlusega tegelemise kontrolli, nõudes isikult praktiliselt kõigi kontrollitava ajavahemiku raamatupidamisdokumentide esitamist. Selline nõutavate dokumentide maht on omane maksude arvestamise ja tasumise kontrollile (üksikjuhtumi kontroll või revisjon). Ettevõtlusega tegelemise kontrollimisel pole sellises mahus ettevõtte raamatupidamise dokumentide esitamine vajalik. Samuti väljub ettevõtlusega tegelemise kontrolli raamidest üksikasjaliku teabe nõudmine isiku kõigi tehingute ja tehingupartnerite kohta.
KMS § 2 järgi on ettevõtlus KMS tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtluse mõiste sisustamisel ei ole seatud tingimusi majandustegevuse ulatusele.
Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga, et hoolimata sellest, et isiku ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, võib isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingut kasutatakse käibemaksupettuste toimepanemiseks, ning isik ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata. KMS-s puudub selline alus isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Seetõttu ei saa sellisel alusel isiku registrist kustutamine olla õiguspärane ka siis, kui maksuhalduri kahtlused hilisemas kontrollimenetluses kinnitust leiavad. Registrist kustutamine KMS § 22 lg 31 alusel oleks õiguspärane, kui isik ei ole üldse tõendanud ettevõtlusega tegelemist.
Ka muud vaidlustatud otsuses toodud põhjendused ei anna alust isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Olukorras, kus isik on ettevõtluse tõendamiseks esitanud tehingute kohta arved ning pangaväljavõtted, ning tehingupartnerid on kinnitanud tehingute toimumist, ei oma ettevõtluse tõendamise seisukohast olulisemat tähendust dokumendid isiku teiste tehingute kohta, kanded pearaamatus või äriühingu sisekorraeeskirjad, mille esitamata jätmist maksuhaldur ja kohtud kaebajale ette heidavad.
See, et isik jättis osa maksuhalduri nõutud dokumentidest esitamata, ei ole isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise aluseks. Ettevõtlusega tegelemise kontroll on oma mahult oluliselt väiksem kui maksude tasumise kontroll.
[1] Riigikohtu halduskolleegiumi 7. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-17-15, p 15.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele