Autor: Raamatupidaja.ee • 13. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EKOMAR on kõige mahukam ja olulisem aasta majandustegevuse andmeid hõlmav statistikatöö, mille põhjal koostab statistikaamet ettevõtluse ülevaateid, saab sisendit majanduskasvu hindamiseks ja infot majanduse struktuurimuutusest. Kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on keskmiselt 80% tema EKOMAR-i küsimustikust statistikaametile eeltäidetud ning eeltäitmist on siiani saanud kasutada ligi 88% andmeesitajate puhul.Sellest hoolimata esitas EKOMAR-i tähtajaks alla poole ettevõtetest. Andmete madal laekumine sundis statistikaametit tänavu esitamatajätjate suhtes sunniraha rakendamise jutuks võtma.

„Tahan tänada kõiki ettevõtteid, kes EKOMAR-i tähtajaks esitasid,” märkis statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Statistikaameti ülesanne on pakkuda Eesti kohta usaldusväärset ja objektiivset infot,” sõnas ta. „Mida täpsemalt andmekogumine lõpeb, seda kiiremini saab alata andmetöötlus ja statistika analüüs ning seda kiiremini on otsustajate käes info faktipõhiste otsuste tegemiseks,” selgitas Oopkaup. „Andmete järelkorje tõstab EKOMAR-i laekumisprotsendi 70%-ni, ent on aja- ja ressursimahukas nii andmeesitajale kui ka -kogujale,” märkis Oopkaup.

„Loodan, et ettevõtete jaoks jäi kõlama, et statistikaameti eesmärk on andmed õige ajal statistika tegemiseks kätte saada ja laekumise parandamise meetmete seas on sunniraha rakendamine viimane võimalus, mida väga äärmuslikul juhul kasutame,” selgitas Oopkaup 6. juulil toimunud kohtumisel ettevõtete esindajatega. „Olgu rõhutatud, et kui asi tõesti sunniraha määramiseni jõuab, siis statistikaamet sunnirahaks makstud summast endale midagi ei saa, vaid see läheb riigieelarvesse ning seega pole sunniraha statistikaameti jaoks tuluallikas,” märkis ta.

EKOMAR-i küsimustiku puhul võidakse sunniraha määrata alles pärast seda, kui pärast korduvaid meeldetuletusi (kolm ja seitse päeva pärast esitamise tähtaega), statistikaameti peadirektori telefonikõnet ja tähtaja pikendamist pole andmeid siiski esitatud. „Kui ettevõtjal on olulised takistused, miks ta ei saa tähtajaks andmeid esitada, siis oleme alati mõlemale poolele sobiva uue tähtaja kokku leppinud,” selgitas Oopkaup.

Allikas: statistikaamet