Kui tööinspektor kontrollib kontorit

Kontoritööd võivad tunduda küll ohutud ja mugavad, eriti võrdluses välitingimustes rasket füüsilist tööd tegijatega. See mulje on aga petlik. Tööõnnetusi juhtub ka kontorites ja nende õnnetuste arv küündib aastas sajani, millest ligikaudu veerand on raskete tagajärgedega. Enamus neist juhtub liikumisel kas libisedes või komistades 

Hoopis suurem probleem on kontoritöödel seotud töötervishoiuga. Hädad siin tekivad pika aja jooksul ning neid ei kiputagi tööga seostama. Väga oluline on aga tagada, et inimesed saaksid töötada nii, et kael ei jääks kangeks ja silmanägemine ei saaks kahjustatud. Inimese keha ei ole loodud pikalt istuma arvuti taga ja silmad väsivad pikaajalisest ja pingsast ekraani jälgimisest. Asjata ei räägita, et iga 45 minuti tagant tuleb teha puhkepaus ja silmad ekraanist eemale suunata (igasugusest ekraanist – läptopi asemel telefoniekraani vaatamine kurnab silmi samamoodi).

Sundasendid ja –liigutused on kolme enamlevinud põhjuse seas tööga seotud haigestumisel. Tõenäoliselt on need põhjustatud ebaergonoomilisest töötamiskohast. Kontrollige kohe – kuidas te seda teksti lugedes istusite, milline oli teie käte asend, kas ekraan asetses silmade kõrgusel? Paljud kontoritöötajad on tundnud valu või ebamugavustunnet õlgades, kaelas või randmes. Moodsa aja häda on nutikael, mille põhjuseks on pea liigne kallutamine ettepoole. Pea sügav kalle ette põhjustab aga suurenenud survet lülisamba kaelaosale. Täiskasvanud inimese pea kaalub umbes 4 – 5 kilogrammi. Normaalse, füsioloogilise peahoide puhul on lülisammas harjunud seda tööd tegema ning liigset koormust ei teki. Pead ettepoole kallutades suureneb koormus lülisambale. Näiteks pead 15 kraadi ettepoole kallutades suureneb koormus lülisamba kaelaosale 2,5 korda ning 30 kraadi ettepoole kallutades, suureneb koormus juba 4 korda.

Tihtipeale jäävad tööandjale need probleemid märkamata või ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Siis peavadki tööinspektorid neid lihtsaid tõsiasju meelde tuletama. Ka kontoris juhtuvaid tööõnnetusi on võimalik ennetada, märkides ära trepid, kinnitades juhtmed, inimesi korrektselt juhendades.  Kontoritöökohtade puhul pööravad tööinspektorid suuremat tähelepanu pigem töötervishoiule ja nende tähelepanekud ja ettepanekud töökeskkonna muutmiseks võimaldavad ennetada nii mõnegi tervisekahjustuse. See on hea nii töötajale, kes ei pea tööd tehes oma tervise pärast muretsema kui ka tööandjale, kelle töötajad suudavad panustada rohkem, ja ära jäävad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud.