Eilsel personaliuudised.ee seminaril selgitas Töötukassa koondamiste peaspetsialist Kaia Savisto koondamise ja kollektiivse koondamise etappe ja samme, mis tööandja peab sel juhul tegema.
- Eesti Töötukassa jagab soovitusi kollektiivseks koondamiseks Foto: Raul Mee
Esmalt tuleb Kaia Savisto sõnutsi selgeks teha, mis on üldse koondamine. Töölepingu seaduse § 89 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Tihtipeale jääb Savisto sõnutsi ettevõtjatel kahe silma vahele see, et ka pankrott või likvideerimine toovad suure tõenäosusega kaasa kollektiivse koondamise, mis algab töötajate arvust 5. Kollektiivse koondamise puhul peab tööandja järgima seadusega ette nähtud regulatsiooni. „Kollektiivne koondamine on eraldi reguleeritud seetõttu, et lühikese aja jooksul kaotab töö palju inimesi. Seadusesätted on nende kaitseks – kui järgitakse sätteid, saab ka Töötukassa olukorrast teada ja võib appi minna,“ selgitas Savisto.
Seaduses on eraldi reguleeritud üheaegselt paljude töötajate koondamine ehk kollektiivne koondamine, mille puhul peab tööandja järgima töölepingu seaduse §101–103 sätestatud erisusi ning teavitama kavandatavast töölepingute ülesütlemisest Eesti Töötukassat.
Kollektiivse koondamisega on tegemist, kui:
- Kollektiivne koondamine Foto: Livia Laas, Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna teenusejuht
Tööandja tegevus kollektiivsel koondamisel
Esimene samm, kui tööandja kavandab koondamist, on TLS &101 kohaselt kohustus teavitada usaldusisikut või selle puudumisel kõiki töötajaid sellest, miks peab koondama, mis on põhjus, palju on töötajaid, kui paljud koondatakse ja millised on koondamise valikukriteeriumid.
Savisto toonitas, et samaaegselt (samal päeval) peab samad andmed esitama ka Töötukassale. Töötukassa kodulehel on olemas vastavad vormid Teade1 ja Teade2. Sellest hetkest hakkab jooksma vähemalt 15-päevane informeerimise ja konsulteerimise periood, mis võib olla pikem, ent mitte lühem. Periood on vajalik selleks, et nii töötajad kui ka usaldusisik saaks oma ettepanekuid teha.
Kui pankrotimenetluse või likvideerimismenetluse käigus selgub, et tegu on kollektiivse koondamisega, tuleb samuti järgida TLS §-st 101 tulenevat informeerimise ja konsulteerimise kohustust.
Informeerimise ja konsulteerimise periood on vähemalt 15 päeva (TLS § 113 lg 3)
Kui periood on läbitud ja on selge, et see on kollektiivne koondamine, tuleb töötukassat teavitada ja saata Teade 2.
Teatis tuleb esitada ka pankroti v likvideerimise puhul. Vt slaidi
Kollektiivse ülesütlemise tähtaeg
Kui andmed on esitatud Töötukassale, ei tohi enne 30 päeva ükski tööleping lõppeda.
30-päevast tähtaega ei kohaldata, kui töölepingud öeldakse kollektiivselt üles ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu, mille aluseks on jõustunud kohtuotsus.
Töötajale töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg sõltub tema tööstaažist ning Töötukassal on õigus 30-päevast tähtaega lühendada või pikendada.
Koondamishüvitis
Kui töötajal on tööandja tööstaaži vähemalt 5 aastat, peab tööandja esitama Töötukassale avalduse koondamise korral makstava kindlustushüvitise taotlemiseks viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates. „10 aastat staaži annab õiguse ühe kuupalga hüvitisele, vähemalt 1 päev üle 10 aasta annab õiguse 2 keskmise kuupalga suurusele hüvitisele,“ selgitas Kaia Savisto.
Avalduse saab esitada järgmiselt:
töötukassa
iseteeninduses; täidate avalduse, allkirjastate selle digitaalselt ja saadate e-postiga
[email protected]; täidate avalduse, prindite selle välja ja viite lähimasse töötukassa esindusse või saadate postiga aadressil: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.