Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusteenuse käibemaksuga maksustamine
Enne kellu haaramist või kopa maasse löömist tasub üle vaadata kõik ehitamisega seotud maksuaspektid, kirjutab maksunõustaja Tõnis Elling.
Pane tähele!
15. juunil toimub samal teemal praktiline veebiseminar Kinnisasjaga seotud teenuste käibemaksustamine, kus tuleb juttu järgmistest teemadest ja nende maksuaspektidest:
1. Kinnisasja mõiste;2. ehitised, rajatised, hooned;3. kinnisasjaga seotud teenused;4. ehitusteenus;5. hindamine, hooldamine ja ehituseks ettevalmistus;6. majutusteenuse maksustamine.
Kuula ehitusplatsil või kontoris!
Käibemaksuseaduse (KMS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt on ehitamine ja ehituseks ettevalmistamine kinnisajaga seotud käive, mis maksustatakse alati kinnisasja asukohariigis. Selline regulatsioon põhjustab küllalt tihti teiste riikide ettevõtjatele Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuse, seda siis olukorras, kus teise riigi ettevõtja osutab siin Eestis ehitusteenust isikule, kes ei ole maksukohustuslane ja ei oma õigust saadud teenust pöördmaksustada. Sellest tulenevalt ei tee paha üle vaadata, mida siis ikkagi mõistetakse ehitamise all ja mis võiks olla ehituseks ettevalmistamine. Eriti pakub huvi just ehitamiseks ette valmistamine - kui kaugele ja mis ulatuses me võime tagasi minna enne reaalselt kellut kätte võtmata? Millised ehitusele eelnevad tegevused ja toimingud võib või isegi tuleb lugeda ehituseks ettevalmistamiseks ja maksustada kindlasti asukoha järgi? Kõigepealt aga ehitusteenusest.
Ehitusseadustiku (EhS) § 4 alusel on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi (maapealsel kaevandamisel maavaralt eemaldatavad kattekihid, ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitusseadustiku ehitamise definitsioon hõlmab endas järgmisi täpsemaid tegevusi:
Ehitise laiendamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.Ehitise lammutamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult.
Samas ei saa ehitusseaduse alusel pidada igasugust ehitamist ehitustööks. Näiteks ei ole ehitustöö ukseluku vahetamine ning vannitoa ja WC seina kui mittekandva seina eemaldamine. Nagu näha, siis loetakse ehitamiseks ka lammutamist. Kui rääkida tavainimesele arusaadavas keeles ehitamisest, siis oluline on see, et ehitamine on ka olemasoleva ehitise oluline muutmine, mis omakorda tekitab küsimuse, kes otsustab, milline muudatus on oluline.
Maksumaksjatel tasub olla tähelepanelik ehitusteenuse osutamisel eriti siis, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Kinnisasjaga seotud teenuste puhul ei saa arveid esitada 0% maksumääraga nii nagu see tavateenuse puhul oleks. Kinnisasjaga seotud teenused tuleb maksustada alati kinnisasja asukoha järgi, ehk siis 20% maksumääraga.
Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele