Raamatupidaja ja puhkus

Eesti püüab Põhjamaadest ja mujalt Euroopast mõndagi üle võtta, ent kui näiteks Hollandis on väga levinud osaajaga töötamine, siis Eestis ei kujuta raamatupidajad seda võimalust oma töö iseloomust tulenevalt ette. Hollandis on osaline aeg võimalik seetõttu, et üks töö on jagatud mitme inimese vahel ära.

Eestis peavad finantsistid arvestama sellega, et nemad töötavad pigem rohkem, kui tahavad saada konkurentsivõimelist palka. Juhul kui firmas tekibki vajadus leida kiiresti raamatupidajale asendaja või abiväge mõnel kiirel perioodil, siis leitakse töötajad ettevõtte seest, aga eraldi palkama kedagi ei hakata, sest pole jõudu ega aega uut inimest välja õpetada.

Audiitorbüroo Rödl & Partner OÜ juht ja vandeaudiitor Mart Nõmper ütles ajakirjale RP, et ka nemad ei kasuta asendustöötajaid,vaid töö on korraldatud nii, et igat raamatupidajat asendab maja sees teine raamatupidaja. „Nii on tagatud teenuse ühtlaselt kõrge kvaliteet. Õnneks on ka klientidel suvel puhkuste aeg ja töömahud seetõttu väiksemad,” lisab Nõmper. Ta tunnistab, et nende büroos on ka osalise koormusega töötajaid, kuid see on kindlasti pigem erand kui reegel ja peab sobima mõlemale poolele. „Projektipõhist lähenemist pole me kasutanud, oleme orienteeritud püsivatele pikaajalistele suhetele ja lahendustele.”Kui aga mõnifinantsharidusega inimene tahaks teha raamatupidamistööd osalise koormusega või lisatööna, et näiteks lisa teenida, siis tuleks tal Mart Nõmperi sõnul olla paindlik. „Reaalsed oskused ja tulemused loevad rohkem kui ilus pikk CV. Peab arvestama raamatupidamistöö sesoonsusega ehk siis aasta alguses ja kuu alguses on töökoormus palju suurem kui lõpus. Saavutada tuleb iseseisev tööoskus – ettevõtted vajavad töö tulemust, mitte töö protsessi. Eitav vastus saadakse üldjuhul tööandjalt mitte teoreetiliste oskuste puudumise, vaid praktiliste oskuste puudumise pärast, seetõttu tuleks just praktilise poolega tegeleda.”