Autor: Äripäev • 25. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul ostetakse suuremateski linnades pea pooled elukondlikest varadest pangalaenuta, väikelinnades aga veelgi rohkem, mis peibutab varade müüjaid tulumaksust kõrvale hiilima.

„Kui müüjal lasub peale vara võõrandamist kas või osaline tulumaksu kohustus, siis tekib tal kiusatus maksukoormuse alandamiseks küsida ostjalt väikese allahindluse eest osa müügisummast sularahas, millega viimased tihti ka nõus on,“ rääkis Tabur.

„See trend on väga ohtlik. Selline skeemitamine mõjutab kinnisvaraturu statistikat, millele turuosalised otsuste langetamisel tuginevad. Samas ei ole see pelgalt numbrite moonutamine - kui objektil on varjatud puudusi ja näiteks tehing tuleb tagasi pöörata, siis saab ostja küsida ainult summa, mis on notariaalsesse lepingusse kirja pandud, seega võib esialgne väike allahindlus päädida väga suure rahalise kaotusega,“ selgitas Tabur.

„Paraku oleme me kinnisvarabüroodes kõrvaltvaatajatena sageli tunnistajateks, et kõik ostjate ja müüjate vahelised otsetehingud ei ole nn puhtad,“ sõnas ta.

Tabur lisas, et hämarate tehingute mõju turustatistikale on võimatu täpselt hinnata, kuid osades väikelinnades võivad olla tegelikud tehinguhinnad teatud varatüüpide puhul suisa mitmekümne protsendi jagu kallimad, kui statistika seda kuvab. Tema hinnangul optimeeritakse maksudega kuni 10 protsendi elukondlike tehingute puhul.

Kinnisasjade müügi ja rendi maksustamise kohta loe lähemalt SIIT.