21. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hüb­riid­lae­nu­dega seon­duv – Tulu­mak­su­sea­duse § 50 lõige 13³

Hüb­riid­laen on finants­inst­ru­ment, mil­lel on nii laenu kui ka oma­ka­pi­tali tun­nu­sed. Liik­mes­rii­gid käsit­le­vad hüb­riid­laene mak­sus­ta­mise sei­su­ko­hast eri­ne­valt. Eri­ne­va­test käsit­lus­test tin­gi­tuna võib pii­ri­üle­selt tek­kida olu­kord, mil­lega kaas­neb topelt­mak­su­va­bas­tus –  näi­teks olu­kor­ras, kus maksja liik­mes­riik käsit­leb tehin­gut lae­nuna ning maks­tud int­ressi saab äri­ühingu kasu­mist maha arvata, kuid makse saaja liik­mes­riik käsit­leb mak­set hoo­pis kasu­mi­jao­ti­sena, mida keh­tiva ema-tütarühingu direk­tiivi koha­selt mak­sus­tada ei tohi.

Hüb­riid­lae­nu­dega seo­tud mak­su­lün­kade kõr­val­da­miseks nähakse edas­pidi ette, etvabas­tus­mee­to­dit ei raken­data sel­li­sele divi­den­dile ega äri­ühingu oma­ka­pi­ta­list tehtavale väl­ja­mak­sele, mille alu­seks olev divi­dend on saa­dud äri­ühin­gult, kel­lel on õigus see mak­sus­ta­ta­vast kasu­mist maha arvata.

Seega hak­kab Eesti hüb­riid­lae­nude puhul jär­gima divi­dende maks­nud äri­ühingu riigi mak­su­kä­sit­lust, tei­si­sõnu:

kui divi­dendi maks­nud äri­ühingu rii­gis ei saa väl­ja­mak­set mak­sus­ta­ta­vast kasu­mist maha arvata (st, see on mak­sus­ta­tud), raken­da­takse Ees­tis eda­si­maks­misel vabas­tus­mee­to­dit;

kui divi­dendi maks­nud äri­ühingu rii­gis saab väl­ja­makse mak­sus­ta­ta­vast kasu­mist maha arvata (näi­teks käsit­le­takse väl­ja­mak­set int­res­sina), ei raken­data Ees­tis eda­si­maks­misel vabas­tus­mee­to­dit .

Euroopa Lii­dust ja kol­man­da­test rii­ki­dest saa­dud divi­den­dide võrdse koht­le­mise taga­miseks kohal­da­takse piiran­gut ka kol­man­da­test rii­ki­dest saa­dud divi­den­di­dele. Piiran­gut kohal­da­takse ka mit­te­re­si­dendi püsi­vast tege­vus­ko­hast väl­ja­vii­da­vale kasu­mile, mille alu­seks on püsiva tege­vus­koha kaudu või püsiva tege­vus­koha arvel saa­dud divi­dend.

Dek­la­ree­ri­des edas­pidi TSD lisal 7 saa­dud divi­dende, kin­ni­tab mak­su­maksja, et tütarühin­gul ei ole oma asu­ko­ha­rii­gis õigust divi­dendi mak­sus­ta­ta­vast kasu­mist maha arvata. Mak­su­maksja peab olema edas­pidi val­mis mak­su­hal­du­rile tõen­dama, et vabas­tus­mee­todi raken­da­mise eel­dused on täi­de­tud.

Muu­da­tus jõus­tub 2016. aasta 1. novemb­ril ning raken­dub divi­den­di­dele, mis on saa­dud ala­tes 2016. aasta 1. novemb­rist.

Üldise kuri­tar­vi­tuste vas­tase sätte keh­tes­ta­mine – Tulu­mak­su­sea­duse § 50 lõige 14 (4)

Uue sätte koha­selt ei või resi­den­dist äri­ühing tütarühin­gult saa­dud kasu­mit ilma mak­su­ko­hus­tuseta edasi jao­tada (nii divi­den­dide kui ka muude oma­ka­pi­ta­list tehtavate väl­ja­mak­sete vor­mis) sel­lise tehingu või tehin­gute ahela kor­ral, mis ei ole tege­lik, kuna selle pea­mine ees­märk või üks pea­misi ees­märke on mak­su­ee­lise saa­mine.

Tehing või tehin­gute ahel loe­takse tege­likuks, kui see on teh­tud äri­lis­tel põh­jus­tel, mis kajas­ta­vad sel­lise äri­te­ge­vuse jaoks vaja­likku ja kohast majan­dus­likku sisu.

Direk­tii­vist tule­neva kuri­tar­vi­tuste vas­tase sätte puhul ei ole tehingu tege­liku majan­dus­liku sisu kind­laks­te­ge­mine vaja­lik. Seega, kui tehingu vähe­malt üks pea­misi ees­märke on sel­lise mak­su­ee­lise saa­mine, mis on vas­tu­olus direk­tiivi ees­mär­giga, ei või äri­ühing vabas­tus­mee­to­dit kasu­tada, ilma et mak­su­hal­dur peaks tehingu ümber kva­li­fit­see­rima.

Olu­line on rõhu­tada, et antud säte kohal­dub ka olu­kor­ras, kus tehingu või tehin­gute ahela ees­märk ei ole küll täie­lik mak­su­dest kõr­va­le­hoi­du­mine, vaid kunst­li­kult sood­sama mak­su­ta­ga­järje saa­vu­ta­mine. See hõl­mab näi­teks olu­korda, kus mak­su­maksja on asu­ta­nud ilma majan­dus­liku sisuta vahe­äri­ühingu riiki, mis kok­ku­võt­tes või­mal­dab divi­den­dide eda­si­maks­misel mada­lama mak­su­määra raken­da­mist.

Eel­ne­vast tule­ne­valt teki­tab kind­lasti küsi­musi sätte kohal­da­mine val­dus­ühin­gu­tele (nn hol­ding-fir­mad). Eel­nõu koha­selt tuleb sel­li­sel juhul hin­nata, kas val­dus­ühin­gul on ole­mas oma funkt­sioo­nide täit­miseks pii­sav majan­dus­lik sisu (reaalne tege­vus­koht, tege­vuse ole­mu­sele vas­tav juh­ti­mis­st­ruk­tuur, kva­li­fit­see­ri­tud töö­ta­jad jm tegut­se­miseks vaja­li­kud vahen­did) või on tege­mist n.ö tühja jurii­di­lise kehaga, mille ainus või pea­mine üles­anne on divi­den­dide vahen­da­mine ja asu­ko­ha­riigi mak­su­reeg­lite ning mak­su­le­pin­gute võr­gus­tiku abil sood­sama mak­su­ta­ga­järje saa­vu­ta­mine.

Muu­da­tus jõus­tub 2016. aasta 1. novemb­ril ning seda kohal­da­takse väl­ja­mak­se­tele, mille alu­seks olev divi­dend või oma­ka­pi­tali väl­ja­makse on saa­dud ala­tes 2016. aasta 1. novemb­rist.

Muu­da­tus­tega saab tut­vuda SIIN.

Autor: Urmas Võimre, BDO Eesti partner ja maksunõustaja Ave Rego, BDO Eesti maksunõustaja