Maksustamine töötajate lähetamisel

Päevarahad

Lähetuse korral peab lähetatule maksma ka maksuvabasid päevarahasid, mida kummaski riigis ei maksustata, kuid siin tuleb arvestada mõningaid maksuriske. Isegi kui lähetus on tsiviilõiguslikult korrektselt vormistatud, võib Maksu- ja Tolliamet pikemaajaliste lähetuste puhul leida, et siiski ei olnud tegemist lähetusega. Nii on Maksu- ja Tolliamet mitmes asjas leidnud, et tegelikkuses olekski pidanud töölepingujärgne töö tegemise koht olema koheselt märgitud välisriik ning lähetust kui sellist ei toimunud. Näiteks, kui töötaja saadetakse kohe esimesel tööpäeval Soome, võib Maksu- ja Tolliamet väita, et töötaja võetigi tööle eesmärgiga, et ta töötab vaid Soomes. Põhjenduseks toob Maksu- ja Tolliamet selle, et maksuõiguses on oluline töösuhte tegelik sisu – kui tegelikult on töö tegemise kohaks Soome, siis ei ole tegu lähetusega ning tööandjal ei ole õigust töötajale maksuvabalt päevarahasid maksta. Päevarahad võidakse kvalifitseerida ümber erisoodustuseks. Samasuguseks probleemiks võib osutuda ka elamis- ja transpordikulude hüvitamine, sest tuleb arvestada lähetuse riigis kehtivate päevamääradega ning juhul kui lähetust maksunduslikult ei tunnustata, siis puudub alus ka elamis-ja transpordikulude maksuvabastuseks.

Tulumaks

Kui töötaja lähetatakse riiki (sihtriik), millega Eestil on topeltmaksustamise vältimise leping (hetkel on selliseid lepinguid 56), siis sellistest lepingutest nähtub, et Eesti residendi välisriigis teenitud tulusid võidakse maksustada sihtriigis. Sihtriigi maksustamisõiguse välistab see, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (i) töötaja viibib oma residentsusriigis ehk „koduriigis“ (s.o mitte lähetuse sihtriigis) vähemalt 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva 12-kuulise perioodi jooksul (n-ö 183-päeva reegel) ja (ii) töötajale maksab tasu tööandja, kes ei ole sihtriigi resident ja (iii) tööandja ei maksa tasu enda sihtriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui lähetada töötaja riiki, kellel ei ole Eestiga topeltmaksustamise vältimise lepingut, siis võib topeltmaksustamine  tekkida, kuna sama tasu soovivad maksustada nii Eesti kui ka sihtriik. Ilma riikidevahelise lepinguta on topeltmaksustamist võimatu vältida.

Sotsiaalmaks

Kui Eesti elanik asub tööle mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis tuleb maksta tema sotsiaalkindlustusmakseid selles teises riigis. Lühiajalise lähetuse (kestusega kuni kaks aastat) suhtes on kehtestatud erand, mille kohaselt jääb töötajale kehtima teda lähetanud riigi (siin: Eesti) sotsiaalkindlustus. Erandkorras on võimalik säilitada Eesti sotsiaalkindlustus ka pikemaks perioodiks kui kaks aastat, kuid see saab toimuda ainult liikmesriikide vastavate ametkondade kokkuleppel. Kui töötajale on Sotsiaalkindlustusametilt taotletud vormi A1 väljaandmist, kohaldatakse lähetuse puhul jätkuvalt Eesti sotsiaalkindlustust reguleerivaid seadusi. Vorm A1 kinnitab, et töötaja jääb lähetuse ajaks kindlustatuks Eestis ning et riigis, kuhu on ta lähetatud, sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

Kui töötaja lähetatakse väljapoole Euroopa Liitu ja riiki, millega Eestil ei ole sotsiaalkindlustuse lepingut (praegu on olemas lepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga[1]), siis tuleb töötasult üldreeglina maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka sihtriigis. Erandiks on juhtum, kus töötasu makstakse mitteresidendile (töötaja, kes viibib Eestis vähem kui 183 päeva aastas) ning kui töö tegemise koht on välisriigis. Sellisel juhul näeb Eesti sotsiaalmaksuseadus ette siinse maksuvabastuse. Samuti ei maksustata Eestis sotsiaalmaksuga tasusid, mida makstakse välisriigis tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le), kes tõendab, et tasu(de)lt makstakse sotsiaalmaksu välisriigis.

Kuna kolmandate riikide sotsiaalmaksusüsteemid on väga erinevad, siis võib sotsiaalmaksu tasumise kohustus tekkida nii lähetaval tööandjal kui ka töötajal endal. Samuti võivad teatud tulud olla sotsiaalmaksust vabastatud ning sotsiaalmaksu maksmisest sihtriigis võib hoopis pääseda, kui seal sellist maksu ei kogutagi. Seetõttu soovitame töötajate kolmandatesse riikidesse lähetamisel maksustamise teema kindlasti asjatundjatega eelnevalt läbi arutada.

[1] Ukraina, Kanada ja Venemaaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute eesmärgiks on võrdne kohtlemine. See tähendab, et riigid on võtnud endale vastastikuse kohustuse tagada oma territooriumil elavatele teise lepinguriigi isikutele kehtivate õigusaktide alusel samasuguste toetuste, pensionite ja hüvitiste maksmine nagu enda kodanikele.

Autor: Kärt Anna Marie Kelder, advokaadibüroo Sorainen välisnõunik, vandeadvokaat Karin Madisson, advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat