Kui töötaja lähetatakse riiki (sihtriik), millega Eestil on topeltmaksustamise vältimise leping (hetkel on selliseid lepinguid 56), siis sellistest lepingutest nähtub, et Eesti residendi välisriigis teenitud tulusid võidakse maksustada sihtriigis. Sihtriigi maksustamisõiguse välistab see, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (i) töötaja viibib oma residentsusriigis ehk „koduriigis“ (s.o mitte lähetuse sihtriigis) vähemalt 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva 12-kuulise perioodi jooksul (n-ö 183-päeva reegel) ja (ii) töötajale maksab tasu tööandja, kes ei ole sihtriigi resident ja (iii) tööandja ei maksa tasu enda sihtriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui lähetada töötaja riiki, kellel ei ole Eestiga topeltmaksustamise vältimise lepingut, siis võib topeltmaksustamine tekkida, kuna sama tasu soovivad maksustada nii Eesti kui ka sihtriik. Ilma riikidevahelise lepinguta on topeltmaksustamist võimatu vältida.
Sotsiaalmaks
Kui Eesti elanik asub tööle mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis tuleb maksta tema sotsiaalkindlustusmakseid selles teises riigis. Lühiajalise lähetuse (kestusega kuni kaks aastat) suhtes on kehtestatud erand, mille kohaselt jääb töötajale kehtima teda lähetanud riigi (siin: Eesti) sotsiaalkindlustus. Erandkorras on võimalik säilitada Eesti sotsiaalkindlustus ka pikemaks perioodiks kui kaks aastat, kuid see saab toimuda ainult liikmesriikide vastavate ametkondade kokkuleppel. Kui töötajale on Sotsiaalkindlustusametilt taotletud vormi A1 väljaandmist, kohaldatakse lähetuse puhul jätkuvalt Eesti sotsiaalkindlustust reguleerivaid seadusi. Vorm A1 kinnitab, et töötaja jääb lähetuse ajaks kindlustatuks Eestis ning et riigis, kuhu on ta lähetatud, sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.
Kui töötaja lähetatakse väljapoole Euroopa Liitu ja riiki, millega Eestil ei ole sotsiaalkindlustuse lepingut (praegu on olemas lepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga
[1]), siis tuleb töötasult üldreeglina maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka sihtriigis. Erandiks on juhtum, kus töötasu makstakse mitteresidendile (töötaja, kes viibib Eestis vähem kui 183 päeva aastas) ning kui töö tegemise koht on välisriigis. Sellisel juhul näeb Eesti sotsiaalmaksuseadus ette siinse maksuvabastuse. Samuti ei maksustata Eestis sotsiaalmaksuga tasusid, mida makstakse välisriigis tegutsevale füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le), kes tõendab, et tasu(de)lt makstakse sotsiaalmaksu välisriigis.
Kuna kolmandate riikide sotsiaalmaksusüsteemid on väga erinevad, siis võib sotsiaalmaksu tasumise kohustus tekkida nii lähetaval tööandjal kui ka töötajal endal. Samuti võivad teatud tulud olla sotsiaalmaksust vabastatud ning sotsiaalmaksu maksmisest sihtriigis võib hoopis pääseda, kui seal sellist maksu ei kogutagi. Seetõttu soovitame töötajate kolmandatesse riikidesse lähetamisel maksustamise teema kindlasti asjatundjatega eelnevalt läbi arutada.
[1] Ukraina, Kanada ja Venemaaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute eesmärgiks on võrdne kohtlemine. See tähendab, et riigid on võtnud endale vastastikuse kohustuse tagada oma territooriumil elavatele teise lepinguriigi isikutele kehtivate õigusaktide alusel samasuguste toetuste, pensionite ja hüvitiste maksmine nagu enda kodanikele.
Autor: Kärt Anna Marie Kelder, advokaadibüroo Sorainen välisnõunik, vandeadvokaat Karin Madisson, advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!