Kuidas väikeettevõttes kajastada omakapitali tehinguid? Vastuse leiame Maire Otsus-Carpenteri äsja ilmunud käsiraamatust „Väikeettevõtte raamatupidamine“, mis keskendub raamatupidamise praktilisele poolele ning on käepärane abivahend nii raamatupidajatele kui ka väikeettevõtete omanikele.

- "Väikeettevõtte raamatupidamise" autor Maire Otsus-Carpenter
- Foto: erakogu
Omakapitali tehingute kajastamine
Tuletame meelde, et omakapital mõõdab omanikele kuuluvat osa ettevõtte varast ja sellel ei ole materiaalset vormi. Siiski on ka omakapitalil kindel struktuur, mis kujuneb vastavalt
sellele, kuidas see on saadud või tekkinud. Tinglikult võib omakapitali jagada kaheks:
omanike poolt ettevõttele üleantud vara väärtust näitav osa: aktsia-või osakapital ning ülekurss;vara väärtuse suurenemine äritegevuse käigus, st juurdeteenitud kapital, mida ei ole omanikele välja makstud: jaotamata kasum ja kasumi arvel moodustatud reservid.
Kui äritegevuse käigus on vara hoopis vähenenud, on saadud kahjumit ning omakapital on vähenenud.
Täismahus teksti saab lugeda käsiraamatust.
Praktikas harvaesinev tehing, mis mõjutab omakapitali, on oma osade või oma aktsiate tagasiostmine. Need tehingud on tõepoolest erandlikud, sest enamasti on äriühingul oma osade või aktsiate tagasiostmine keelatud ning seda võib teha ainult seadusega sätestatud erijuhtudel. Kui selline tehing siiski toimub, kajastatakse tagasiostetud oma osasid või aktsiaid kontrapassivakontol tagasiostmisel makstud või maksmisele kuuluva summa õiglases väärtuses. Teisisõnu, kui tagasiostetud aktsiate või osade eest tasutakse lühema perioodi (aasta) jooksul, kajastatakse oma osasid või aktsiaid selle rahasumma nominaalväärtuses, mis nende eest tasuti või tasumisele kuulub. Kui aga tasumine toimub pikema perioodi (rohkem kui aasta) jooksul, tuleb leida tulevikus tasumisele kuuluvate rahavoogude nüüdisväärtus, diskonteerides neid turu intressimääraga. Oma osasid või aktsiaid kajastatakse omakapitali rühmas miinusmärgiga.
Näide 17. Omakapitali tehingute kajastamine
Firma omakapitali kajastavate kontode saldod aruandeaasta alguse seisuga olid järgmised:
Aruandeperioodi kasum 5500 eurot on seejuures eelmise majandusaasta kasum, mis ei ole veel kantud eelmiste perioodide jaotamata kasumi või kahjumi kontole.
Järgnevalt esitame aruandeaastal omakapitaliga toimunud tehingud ning vaatame, kuidas neid kajastatakse.
1) Aasta alguses kanname eelmise majandusaasta kasumi 5500 eurot eelmiste perioodide kasumi (kahjumi) kontole. Koostame lausendi:
d: aruandeperioodi kasum (kahjum) 5500 eurot
K: eelmiste perioodide kasum (kahjum) 5500 eurot
2) Märtsis toimus osanike üldkoosolek. Üldkoosolekul otsustati jaotada eelmiste perioodide jaotamata kasum 5000 eurot (eelmi se majandusaasta kasum 5500 eurot miinus eelmiste perioodide kahjum 500 eurot) järgmiselt:
• reservkapitali 1000 eurot,
• dividendideks 3000 eurot.
tuleb näidata ka nende väljamaksmisega kaasnevat tulumaksukohustist. Eeldame, et see on 300 eurot. Koostame lausendi:
Dividendide väljakuulutamisel
d: eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4000 eurot
K: reservkapital 1000 eurot
K: dividendikohustis 3000 eurot d: tulumaksukulu 300 eurot
K: tulumaksukohustis 300 eurot
Tulumaksu kajastamine sõltub kasutatavast raamatupidamis tavast. Selles näites oleme lähtunud praegu Eestis kehtiva raamatupidamistava nõudest: dividendidelt tasumisele kuuluvat tulumaksu näidatakse selle dividendide väljakuulutamise aruandeperioodi kasumiaruandes tulumaksu kirjel.
3) Oktoobris otsustas üldkoosolek suurendada osakapitali 5000 euro võrra. Üldkoosoleku otsusel tuli osade eest tasuda 6000 eurot. Tasuti mitterahalise sissemaksega (arvutid). Koostame lausendi:
d: materiaalne põhivara (arvutid) 6000 eurot
K: osakapital 5000 eurot
K: ülekurss 1000 eurot
4) Novembris osteti ühelt osanikult 4000 euro eest tagasi osa, mille nimiväärtus oli 2500 eurot. Raha tasuti kohe pangaarvelt. Oma osade kajastamiseks avame kontrapassivakonto ja kajastame oma osa sellel soetusmaksumuses. Koostame lausendi:
d: oma osad 4000 eurot
K: pank 4000 eurot
5) Detsembris müüdi tagasi ostetud oma osa uuele osanikule nimiväärtusega (2500 eurot). Uus omanik maksis raha kohe kassasse. Tehingutest oma osaga tekkis lõpptulemusel kahjum 1500 eurot. Tegu on omanikega toimunud tehingutest tekkinud kahjumiga, seetõttu ei kajastata seda aruandeperioodi kasumiaruandes. Kahjumist 1000 eurot saame katta osakapitali suurendamisega tekkinud ülekursi arvelt, ülejäänud 500 eurot tuleb katta eelmiste perioodide jaotamata kasumist.
Koostame lausendi:
d: kassa 2500 eurot
d: ülekurss 1000 eurot
d: eelmiste perioodide kasum (kahjum) 500
K: oma osad 4000 eurot
6) Detsembri lõpu seisuga olid ajutistel tulu- ja kulukontodel järgmised saldod:
Tulu- ja kulukontode sulgemiseks kanname need kontole “Aruandeperioodi kasum või kahjum”. Koostame lausendi:
d: müügitulu 70 000 eurot
K: aruandeperioodi kasum (kahjum) 70 000 eurot d: aruandeperioodi kasum (kahjum) 68 800 eurot K: kaubakulu 50 000 eurot
K: rendikulu 5 000 eurot K: kontorikulu 1000 eurot K: postikulu 500 eurot
K: panga teenustasu 800 eurot
K: tööjõukulu 7000 eurot
K: sotsiaalmaksukulu 2200 eurot
K: põhivara kulum 2000 eurot
K: tulumaksukulu 300 eurot
Seda, mida peab väikeettevõtte puhul teadma raamatupidamise algtõdedest ja sise-eeskirjadest, kuidas kajastada muid majandustehinguid ja koostada aastaaruandeid, saab teada värskelt ilmunud käsiraamatust "Väikeettevõtte raamatupidamine". Ostuinfo leiate SIIT.