Maksuparadiiside lõpu algus?

Rahvusvahelised raamatupidamisreeglid sätestavad, et raamatupidamise aruannetes peab esitama infot omandusahela tipus asuva ettevõtte kohta ning juhul, kui see ettevõte ei esita avalikult kättesaadavaid raamatupidamisaruandeid, peab esitama ka sellise, omandusahela tipule kõige lähemal oleva ettevõtte nime, kes oma aruanded avaldab. Audiitoritel lasub igasse ärisuhtesse astumisel kohustus rakendada spetsiifilisi hoolsusmeetmeid, mis tulenevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ning samuti kontrollivad audiitorid infot, mida ettevõtjad raamatupidamisaruandes omanike kohta avaldavad.

Pimedaid nurki jääb vähemaks

Analüüsides offshore-ettevõtete kasutamist maksudest hoidumise eesmärgil, tasub meenutada 2014. aastal avalikkuseni jõudnud nn Luksemburgi lekkeid, millega paljastati selle riigi pikaaegne, erandeid ja rahvusvahelisi investeeringuid soosiv käitumine.

Kapital otsib alati soodsaimat maksukeskkonda ning näiteks Eesti ühetaolisel, erandeid vältival maksukeskkonnal on nii plusse kui ka miinuseid. Miinuseks võib pidada osa investeeringute või varade/tulude potentsiaalset kaotust, plussiks süsteemi lihtsat administreerimist ja läbipaistvust. Heureka-hetk saabuks, kui leitaks tõhus kompromiss – erandite tegemise alused on läbipaistvad, nad on lihtsasti administreeritavad, universaalseid eeldusi mitteloovad ning vajadusel tagasipööratavad.

Vaadates viimaste aastate tendentsi varjatud info avalikkuse ette toomisel, näeme, et üha vähemaks jääb varjatud soppe, kuhu riigi pikk käsi ei ulatuks ja/või kust mõni vilepuhuja esile ei kerkiks. Samuti on puhkenud skandaal hea võimalus selgemaks vaielda mõistlik tasakaalupunkt eraisiku privaatsusõiguse ja ühiskondlike huvide skaalal, näiteks palkade (maksuinfo) avalikustamise teemal.

Selle kohta, kuidas seaduslikel alustel maksukoormust rahvusvaheliselt struktureerida, räägib vandeadvokaat Marko Saag juba 12. mail esmakordselt Eestis toimuval loengul Rahvusvaheline maksustruktureerimine. Lisainfo SIIT.