Äriseadustikus tehti 2015. aastal mitmeid muudatusi, millel on ka mõju 2015. a majandusaasta aruande alusel kasumi jagamisele ja aruande esitamisele.
PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius selgitab äriseadustiku muudatuste mõju aastaaruandele
  • PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius selgitab äriseadustiku muudatuste mõju aastaaruandele
  • Foto: Maksublog PwC
Esiteks sätestati täiendav piirang kasumi jagamisele, kui äriühingul on bilansis seisuga 31.12.2015 immateriaalse varana arvele võetud arendustegevusega seotud väljaminekud, mis ei ole majandusaasta lõpuks täielikult amortiseeritud ehk kuludesse kantud (ÄS § 157 lg 3 1 - osaühing ja § 335 lg 1 2 - aktsiaselts). Arendustegevus on Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“ punkti 39 kohaselt uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks (näiteks uue retsepti või tootmisprotsessi väljatöötamine). Ettevõtte bilansis on 31.12.15 seisuga kajastatud arendusväljaminekuid jääkväärtuses 25 000 eurot. Ettevõtte jaotamata kasum on koos 2015. aasta puhaskasumiga 75 000 eurot. Täiendavaid jaotuskõlbulikke reserve ettevõtte omakapitalis ei ole. Jaotuskõlbulikuks kasumiks on 50 000 eurot, mis on leitud lahutades jaotamata kasumist (75 000 eurot) arendusväljaminekute amortiseerimata osa (25 000). puudutab neid välismaise emaettevõtjaga Eesti äriühinguid, mis on Eestis konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest raamatupidamise seaduse § 29 lg 5 või 6 alusel vabastatud.
Selleks, et jaotuskõlbulik kasum välja arvestada, tuleb kasumi (s.o. eelmiste perioodide ja aruandeperioodi Õigusaktid kasumi) ja kasumi arvel moodustatud reservide (mida oleks võimalik jaotada) kogusummast arendusväljaminekute jääkväärtus maha lahutada.Näide:
Teine muudatus

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele