EML kaebas kuluhüvitiste asja kohtusse

Riigiprokuratuur jättis läbi vaatamata EML varem esitatud kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks, asudes seisukohale, et kaebuse võib esitada vaid kannatanu, kelleks on Riigikogu Kantselei.

Liit ei nõustu sellise seisukohaga, et kannatanuks saab end lugeda ainult Riigikogu Kantselei. Kriminaalmenetluse seadustik loeb kannatanuks füüsilise või juriidilise isiku, kuid Riigikogu Kantselei ei ole neist kumbagi. Samuti puudub sellel ametiasutusel järelevalve või muu sarnane pädevus, vaid tegemist on Riigikogu toetava ja teenindava asutusega. Riigiprokuratuuri seisukoht toob kaasa olukorra, kus ametnikud või ka Riigikogu liikmed saaksid ise otsustada, kas nad käituvad õiguspäraselt ning ükski isik ega isikuid koondav ühendus ei omaks selles küsimuses kaebeõigust, sh õigust kohtu poole pöörduda.

Ka juhib EML tähelepanu, et paljudel juhtudel ei eeldagi kuriteokoosseisud karistusseadustiku järgi kindlat kannatanut. Tegude puhul, millega kahjustatakse kas avalikku usaldust või näiteks konkurentsi, ei saa rääkida konkreetsest kannatanust. Sellest hoolimata võib kaebuse esitajal olla puutumus või huvi, mis väärib kaitset.

Maksumaksjate liit on mittetulundusühing, mille üheks põhikirjas seatud eesmärgiks on kaitsta maksumaksjate õigusi ja huve. Just oma põhikirjas sätestatu tõttu on EML esitanud kuriteoteate ja kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks.

Vt määruskaebust siit.