14. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtetes suudab raamatupidaja terav silm siiski petuarve enamasti ära tunda ja seepärast neid maksma ei tormata. Samas, isegi kui adressaat raha väljapetmiseks esitatud arvet ära ei maksta ehk keegi reaalselt petta ei saa, soovitab politsei neid alati sellistest juhtumitest teavitada.

Hiljuti kirjutas Äripäev, kuidas saime posti teel korraga seitse petuarvet, mis nägid välja vägagi tõepärased. Ja selliseid tõepäraseid juhtumeid esineb üha rohkem, mis on ka meedia vahendusel päevavalgele tulnud, ent millest paljud on rääkimata jäänud. Ka Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm viitab, et kõikvõimalikke petukirju laekub e-posti aadressi omanikele üha rohkem. Ka maksuameti ja pankade nimel on väljastatud petukirju. 

„Petturid otsivad ja leiavad uusi viise, kuidas ennast usaldusväärsemana näidata. Nii on liikvel olnud ka selliseid petukirju, mis on kirjutatud väga heas eesti keeles, sest need tõlkiski eestlane,“ märkis Kumm.

Pikemalt loe Äripäevast.

Autor: Virge Haavasalu, Äripäev