Dividendide jagamine osaühingus ja keelatud väljamaksed

Osa­ni­kele ei tohi teha väl­ja­mak­seid, kui ühingu neto­vara (oma­ka­pi­tal) on väik­sem või jääks väik­se­maks osa­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­sum­mast, mille väl­ja­maks­mine osa­ni­kele ei ole luba­tud sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt ehk osa­ühin­gu­tes pea­vad divi­den­dide jao­ta­miseks olema täi­de­tud kaks põhi­list kri­tee­riu­mit: pii­sa­vate aku­mu­lee­ru­nud kasu­mite ole­mas­olu ning ka seo­tud oma­ka­pi­tali pii­sa­vus. Keela­tud väl­ja­mak­sete all pee­takse sil­mas oma­ka­pi­ta­list osa­ni­kele tehtavaid väl­ja­mak­seid (divi­dend, osa taga­siost­mine jt) ning tava­pä­rase äri­te­ge­vuse käi­gus tehtavaid väl­ja­mak­seid (töö­tasu, juha­tuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.

Osa­ni­kele jao­ta­ta­vate divi­den­dide mak­si­mum­summa on pii­ra­tud aru­an­de­pe­rioo­dil ja eel­mis­tel perioo­di­del aku­mu­lee­ru­nud kin­ni­ta­tud kasu­mite ja kah­ju­mite sum­maga, mida senini ei ole veel välja jaga­tud. Seda­kaudu saab vaba oma­ka­pi­tali ole­masolul divi­den­dide jaga­misel tek­kida keela­tud väl­ja­makse situat­sioon pea­mi­selt vaid juhul, kui mõni seo­tud oma­ka­pi­tali kirje oleks divi­den­dide jaga­mise alu­seks ole­vas bilan­sis nega­tiivne. Kõige tava­pä­ra­semaks nega­tiivse seo­tud oma­ka­pi­tali kirje juh­tu­miks võiks lugeda taga­sioste­tud oma osa ole­mas­olu, kuid neto­vara (oma­ka­pi­tal) võiks olla/jääda väik­se­maks ka näi­teks juh­tu­del, kus raa­ma­tu­pi­da­mis­li­kud (muud) reser­vid mõju­tak­sid oma­ka­pi­tali nega­tiiv­selt. Luba­ta­vate divi­den­di­mak­sete suu­ru­sega sar­nane küsi­mus ker­kib üles ka oma osa taga­si­oman­da­misel ühingu poolt – ehk mil­line võib olla oma osa mak­si­maalne taga­siostu­hind? Sest taga­siost­misel ei tohi samuti teha osa­ni­kele väl­ja­mak­seid, kui ühingu neto­vara (oma­ka­pi­tal) on väik­sem või jääks väik­se­maks osaka­pi­tali ja reser­vide kogu­sum­mast, mille väl­ja­maks­mine osa­ni­kele ei ole luba­tud sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt. See­juu­res tuleb oma­ka­pi­ta­list väl­ja­mak­sete tege­mise või divi­den­dide jao­ta­mise mak­si­mum­summa arves­ta­misel vaa­delda neid alati koos kaas­neva tulu­mak­su­ko­hus­tu­sega. See tähendab, kui väl­ja­mak­sega kaas­neb tulu­mak­su­ko­hus­tus, peab oma­ka­pi­tal peale väl­ja­mak­set vas­tama eel­pool mai­ni­tud kri­tee­riu­mi­tele ka siis, kui väl­ja­mak­se­tele arves­ta­takse juurde täien­dav tulu­mak­su­kulu.

Kui­das leida osa­ka­pi­tali sum­mat, mida ei ole luba­tud välja maksta sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt? Äri­sea­dus­tik fik­see­rib mini­maalse luba­tava osa­ka­pi­tali suu­ru­seks 2 500 eurot. Osa­ühingu põhi­kir­jas võib aga olla osa­ka­pi­ta­liks mää­ra­tud ka suu­rem summa. See­juu­res võib osa­ka­pi­tal põhi­kir­jas olla esi­ta­tud ka vahe­mi­kuna (xxxx eurot kuni yyyy eurot), kus­juu­res mii­ni­mum ja mak­si­mum­ka­pi­tali eri­ne­vus võib olla kuni 4-kordne. Konk­reetse äri­ühingu puhul sõl­tub otsi­tav osa­ka­pi­tali summa seega eelkõige põhi­kirja sõnas­tu­sest ning see on kas:

Põhi­kir­jas fik­see­ri­tud osa­ka­pi­tali summa võiPõhi­kir­ja­lise mii­ni­mum­ka­pi­tali määr (xxxx eurot).

Kas eksis­tee­rib reserve, mida äri­sea­dus­tik või äri­ühingu põhi­kiri ei käsitle? Raa­ma­tu­pi­da­mis­li­kult või­dakse kajas­tada (seo­tud oma­ka­pi­tali) muude reser­vi­dena sum­masid, mida äri­sea­dus­tik või äri­ühingu põhi­kiri ei käsitle- näi­teks raa­ma­tu­pi­da­mis­li­kud ümber­hind­luse reser­vid. Samuti ei keela äri­sea­dus­tik ka põhi­kir­ja­lisi reserve, mil­lest osa­ni­kele tohiks teha väl­ja­mak­seid. Seda­kaudu eksis­tee­rib vähe­malt teo­ree­ti­line või­ma­lus, et on ole­mas ka sel­li­sed muud reser­vid, mille arvelt (otse­selt või kaud­selt) ei ole keela­tud teha osa­ni­kele väl­ja­mak­seid. Kui­das arvesse võtta üle­kurssi? Üle­kurssi ei loeta enam­le­vi­nud tõl­gen­duste koha­selt äri­sea­dus­tiku mõt­tes reser­viks vaid sis­se­makse osaks (vt sis­se­makse ning sis­se­makse tagas­ta­mine osa­ni­kule) ehkki igas muus osas käi­tub üle­kurss sar­na­selt kohus­tus­liku reserv­ka­pi­ta­liga. Kui üle­kursi arvelt ei oleks või­ma­lik teha väl­ja­mak­seid osa­ni­kele, siis saaks äri­ühing oma osa­ tagasi oman­dada vaid juhul, kui eksis­tee­rib posi­tiivne vaba oma­ka­pi­tal.

Seega osa­ühingu osa­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­sum­ma, mille väl­ja­maks­mine osa­ni­kele ei ole luba­tud on võrdne:

 

NÄIDE 1: Osa­ühingu osa­ka­pi­tal on põhi­kir­jas mää­ra­tud mii­ni­mum- ja mak­si­mum­ka­pi­tali vahe­mi­kuna 2 500 – 10 000 EUR: 31.12.20XX sei­suga jääk 5 000 EUR. Põhi­kir­jas on fik­see­ri­tud reserv­ka­pi­tali (1/10 osa­ka­pi­ta­list) moo­dus­ta­mise kohus­tus (31.12.20XX sei­suga jääk 500 EUR) ning põhi­kir­ja­li­selt on luba­tud vaba­taht­liku reserv­ka­pi­tali moo­dus­ta­mine (31.12.20XX sei­suga 2 000 EUR), mil­lest on luba­tud väl­ja­mak­sed osa­ni­kele eel­dusel, et neto­vara vas­tab äri­sea­dus­tiku nõue­tele. Vara­se­mate tehin­gute tule­mu­sena on osa­ühing oman­da­nud oma osa­sid 15 000 EUR eest. Ehkki aru­ande­aasta tule­mu­seks on kah­jum 3 000 EUR, on eel­miste perioo­dide tege­vuse tule­mu­sena aku­mu­lee­ru­nud kasu­meid 6 000 EUR ning kokku on jao­ta­mata kasu­mite jääk 31.12.20XX sei­suga 3 000 EUR.

 

Kri­tee­riumi I test (jao­ta­mata kasu­mite ole­mas­olu ja summa): Eel­miste perioo­dide kasu­mid (6 000 EUR) + Aru­an­de­pe­rioodi kah­jum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR. Kri­tee­riumi II test (oma­ka­pi­tali miii­ni­mum­summa ehk osa­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­summa, mille väl­ja­maks­mine sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt ei ole luba­tud):

 

Näi­tes esi­ta­tud situat­sioo­nis oleks mak­si­maal­seks või­ma­likuks divi­den­di­sum­maks 3 000 EUR, kuid luba­tud divi­den­dide sum­maks 5 500 – 3 000 = 2 500 EUR (ning seda vaid juhul, kui üle­kurssi ei käsit­leta reser­vina, mille väl­ja­maks­mine ei ole luba­tud sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt). Seda­kaudu on vabast oma­ka­pi­ta­list (31.12.20XX sei­suga 3 000 EUR) jao­tus­kõl­bu­likku kasu­mit vaid 2 500 EUR.

NÄIDE 2: Osa­ühingu osa­ka­pi­tal on põhi­kir­jas mää­ra­tud mii­ni­mum- ja mak­si­mum­ka­pi­tali vahe­mi­kuna 2 500 – 10 000 EUR: 31.12.20XX sei­suga jääk 10 000 EUR. Põhi­kir­jas on fik­see­ri­tud reserv­ka­pi­tali (igal aas­tal kan­takse reserv­ka­pi­tali vähe­malt 1/20 puhas­ka­su­mist kuni see moo­dus­tab 1/10 osa­ka­pi­ta­list) moo­dus­ta­mise kohus­tus (31.12.20XX sei­suga jääk 500 EUR) ning põhi­kir­ja­li­selt on luba­tud vaba­taht­liku reserv­ka­pi­tali moo­dus­ta­mine (31.12.20XX sei­suga 2 000 EUR), mil­lest on luba­tud väl­ja­mak­sed osa­ni­kele eel­dusel, et neto­vara vas­tab äri­sea­dus­tiku nõue­tele. Vara­se­mate tehin­gute tule­mu­sena on osa­ühing oman­da­nud oma osa­sid 20 000 EUR eest. Ehkki aru­ande­aasta tule­mu­seks on kah­jum 3 000 EUR, on eel­miste perioo­dide tege­vuse tule­mu­sena aku­mu­lee­ru­nud kasu­meid 6 000 EUR ning kokku on jao­ta­mata kasu­mite jääk 31.12.20XX sei­suga 3 000 EUR.

 

Kri­tee­riumi I test (jao­ta­mata kasu­mite ole­mas­olu ja summa): Eel­miste perioo­dide kasu­mid (6 000 EUR) + Aru­an­de­pe­rioodi kah­jum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR. Kuna aru­an­de­pe­rioodi tule­mu­seks on kah­jum, siis aku­mu­lee­ri­tud kasu­meid reserv­ka­pi­tali kandma ei pea. Kasumi kor­ral tuleks enne jao­tus­kõl­bu­liku kasumi leid­mist teha vaja­lik kasumi jao­ta­mine reserv­ka­pi­tali. Kri­tee­riumi II test (oma­ka­pi­tali miii­ni­mum­summa ehk osa­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­summa, mille väl­ja­maks­mine sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt ei ole luba­tud):

 

Näi­tes esi­ta­tud situat­sioo­nis oleks mak­si­maal­seks või­ma­likuks divi­den­di­sum­maks 3 000 EUR, kuid luba­tud divi­den­dide sum­maks 5 500 – 3 000 = 2 500 EUR (ning seda vaid juhul, kui üle­kurssi ei käsit­leta reser­vina, mille väl­ja­maks­mine ei ole luba­tud sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt). Võr­rel­des eel­mise näi­tega kaha­neks divi­dende jaga­des aga neto­vara alla äri­sea­dus­ti­kus nõu­tava määra (1/2 osa­ka­pi­ta­list 10 000 ehk 5 000 EUR). Kuju­ne­nud situat­siooni on või­ma­lik kaheti tõl­gen­dada:

Suu­re­mate divi­den­dide kui 500 EUR jaga­mine ei ole luba­tud, kuna see tagab ½ osa­ka­pi­tali suu­ruse neto­vara jäägi võiDivi­den­dide jaga­mine sum­mas 2 500 EUR on luba­tud, kuid eel­dab see­jä­rel osa­nike pool­seid täien­da­vaid meet­meid neto­vara vas­ta­vusse vii­miseks äri­sea­dus­ti­kus nõu­tuga (ÄS §176). Üheks või­ma­lu­seks neto­vara vas­ta­vusse vii­misel oleks see­juu­res ka osa­ka­pi­tali vähen­da­mine 2 500 EUR-ni.

NÄIDE 3: Osa­ühingu osa­ka­pi­tal on põhi­kir­jas mää­ra­tud ühe sum­mana 5 000 EUR. Põhi­kir­jas ei ole fik­see­ri­tud reserv­ka­pi­tali (1/10 osa­ka­pi­ta­list) moo­dus­ta­mise kohus­tust (31.12.20XX sei­suga jääk 0 EUR). Vara­se­mate tehin­gute tule­mu­sena on osa­ühing oman­da­nud oma osa­sid 15 000 EUR eest. Ehkki aru­ande­aasta tule­mu­seks on kah­jum 3 000 EUR, on eel­miste perioo­dide tege­vuse tule­mu­sena aku­mu­lee­ru­nud kasu­meid 6 000 EUR ning kokku on jao­ta­mata kasu­mite jääk 31.12.20XX sei­suga 3 000 EUR.

 

Kri­tee­riumi I test (jao­ta­mata kasu­mite ole­mas­olu ja summa): Eel­miste perioo­dide kasu­mid (6 000 EUR) + Aru­an­de­pe­rioodi kah­jum (-3 000 EUR) = +3 000 EUR. Kri­tee­riumi II test (oma­ka­pi­tali miii­ni­mum­summa ehk osa­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­summa, mille väl­ja­maks­mine sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt ei ole luba­tud):

 

Osa­ühingu divi­den­dide maks­mise järgse oma­ka­pi­tali nõu­tav suu­rus peab olema vähe­malt 5000 EUR ja oma­ka­pi­tal 31.12.20XX sei­suga moo­dus­tab (vaid/juba) 3 000 EUR. Oma­ka­pi­tal sai vähe­neda alla luba­tud taseme kas: a) sea­duse nõuete eira­mise tule­mu­sena või b) luba­tut üle­ta­vad kah­ju­mid on tek­ki­nud oma osade oman­da­mise järg­selt. Näi­tes esi­ta­tud situat­sioo­nis oleks divi­den­dide jaga­mine välis­ta­tud vaa­ta­mata vaba oma­ka­pi­tali ole­masolule, kuna oma­ka­pi­tal kokku (neto­vara) kaha­neks väik­se­maks põhi­ka­pi­tali ja reser­vide kogu­sum­mast, mille väl­ja­maks­mine akt­sio­nä­ri­dele või osa­ni­kele ei ole luba­tud sea­du­sest või põhi­kir­jast tule­ne­valt. Seda­kaudu ei või vaba oma­ka­pi­tali sum­mat (näi­tes 3 000 EUR) nime­tada ka jao­tus­kõl­bu­likuks kasu­miks.

Autor: Sulev Luiga, BDO Eesti juhatuse esimees, vandeaudiitor Karel Villak, BDO Eesti vandeaudiitor